Möödunud aasta lõpul sai Laurits Balti Assamblee kunstide kategoorias auhinna silmapaistva ja mitmekülgse projekti "Biotoopia" eest. "Biotoopia" toob kokku kunstnikke ja teadlasi eesmärgiga otsida uus lahendusi ja mustreid, et tagada toimiv tulevik. 

"Kui kokku saavad erinevate valdkondade inimesed, siis eks seal on selline väikene lootus, et tekib mingisugust uut teadmist, uut arusaamist, uut mõistmist. Eks me oleme selle jahil väljas ja üritame neid provotseerida," rääkis Laurits. 

Inimkonna võimalikust hävingust rääkides leiab Laurits, et teda on alati huvitanud pigem algused kui lõpud.

"Selle olemasoleva süsteemi päästmisel ei ole küll mingisugust mõtet, sest see on hukatuslik, see on tupiktee. Aga selle sees on praegu sündimas hoopis uued meelelaadid, hoopis teistsugused maailmatunnetuse viisid. Ja mitte ainult mina, vaid suurem suurem osa kunstnikke ja kirjanikke ja teadlasi tegelevadki justnimelt sellega, et luua ja kujutleda neid järgmisi maailmu," arutles kunstnik, kes leiab, et kujutlemisel on suur jõud. 

"Kujutlemine on hästi tähtis ja oluline, sest selleks, et miski saaks sündida, tekkida, peame seda kõigepealt kujutlema. Selles mõttes on tänapäeval eriti vaja justnimelt utoopiaid, sellepärast, et düstoopiaid ja kõikvõimalikke katastroofi stsenaariume on niikuinii nii palju, et ükski raamatukogu või Netflixi või muu varamu varsti enam ei mahuta neid ära," lisas ta. Laurits leiab, et õnnetuste ettekujutamisest ei ole inimkonnal palju abi, seevastu positiivsete arengute ettekujutamine annab neile võimaluse realiseeruda.

Tartu 2024 kultuuripealinna alapealkirja "Ellujäämise kunstid" kommenteerides arvas Laurits, et tegemist on väärt sõnapaariga, mis on paraku luhtumisele määratud.

"Eks kõik see, mis sünnib, mis on elus, selle puhul on kindel, et ükskord see ka sureb. Aga senikaua, kuni see elusolemine kestab, senikaua tuleks seda teha minu meelest võimalikult hästi, võimalikult filigraanselt, võimalikult virtuoosselt. Nii et selles mõttes see on kena sõnapaar muidugi."