Tibbo-Hudgins filmide rahastamisest: tegijatel peab ikka kõva kannatus olema
Mais töölt lahkunud Eesti Filmi Sihtasutuse pikaaegne peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins arutles "Vikerhommikus", kuidas eesti filmil viimase kümne aasta jooksul läinud on. Saates nentis ta, et kuna riiklikud võimalused filmitegijaid toetada on piiratud, peavad filmiloojad väga kõva kannatusega olema.
Tibbo-Hudgins märkis, et eesti filmi võidukäik sai suurema hoo sisse Eesti Vabariik 100 raames.
"Sealt tuli selline esimene suurem rahavool filmidesse, kolme-nelja aasta jooksul ligikaudu üheksa miljonit, mis oli tegelikult suurepäraselt ka ekraanil näha," sõnas ta. "Sellega seoses mulle tundub, et usk ja vaatajanumber tõusis, olukord muutus kardinaalselt."
Samuti märkis ta, et üks oluline moment eesti filmile oli see, kui erakapital hakkas oma raha linateostesse kaasama. "Muidu me tegime filme ainult maksumaksjate toel, aga tänu sellele, et vaatajanumbrid tõusid, sai erakapital ka aru, et filmi on võimalik investeerida ja sealt ka midagi teenida," selgitas ta.
Ka on Tibbo-Hudginsi sõnul oma roll cash rebate'il ehk tagasimaksete fondil. "Ei olnud lihtsalt see, et teeme kolm sellist väga kitsale vaatajaskonnale mõeldud filmi aastas. Repertuaar laienes ja hakkas puudutama väga mitmeid publikusegmente," tõi ta välja.
Lisaks on produtsendi sõnul eesti filmi populariseerimisele kaasa aidanud ka "Mandariinide" rahvusvaheline edu ja EFTA gala, mis tõi kodumaise filmi suurde pilti. "Vot need momendid on mu meelest hästi olulised," tõdes ta.
Kuigi Tibbo-Hudginsi sõnul on mage viriseda, et raha pole, on rahapuudus Eesti filmimaastikul siiski suureks takistuseks. "Filmitegemine ei ole odav lõbu, see lihtsalt maksab nii palju. Isegi üks tavaline keskmine mängufilm maksab keskmiselt 1,5 miljonit eurot," tõi ta välja.
"Muidugi on võimalik teha madalaeelarvelisi filme, kümme päeva filmida, filmi eelarve on 400 000 ja midagi jõuab siis ka ekraanile, aga me ei räägi siin sellisest jääva väärtusega filmikunstist, vaid pigem kergemast meelelahutusest. Süvenemiseks sellise eelarvega aega ei ole," lausus produtsent.
Tema sõnul on suureks probleemiks ka see, et piiratud eelarve tõttu peavad filmitegijad lihtsalt oma aega ootama.
"Sa võid oodata aasta, sa võid oodata kaks, aga kui kaua sa jõuad end hoida pinges nagu vibu ja siis tulistada, kui sa selle raha saad. Sellest on mul kahju. Ma vahel mõtlen, et neil peab ikka väga kõva kannatus olema, et kogu aeg end stardipakul valmis hoida."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Vikerhommik", saatejuhid Margit Kilumets ja Sten Teppan
