"Siin on mingi segadus tekkinud. Möödunud aastal anti Eesti Filmi Instituudile filmide tootmiseks kolm miljonit eurot raha juurde. Me teadsime, et see jääb riigi eelarvesse sisse," rääkis Tibbo-Hudgins "Vikerhommikus". "Ja kevadel selgus, et see oli ühekordne toetus. See tuli tegelikult täiesti külma dušina kõigile filmitegijatele."

Ta rääkis, et on sellest ajast saati proovinud seda kolme miljonit eurot taas riigieelarvesse saada ja tõdes, et see on olnud päris raske võitlus. "Sellest on loomulikult teadlikud ka filmirežissöörid, kes kannatavad kõige enam, sest nad ei saa teha enam filme ja see tähendab seda, et Eesti filmikunst kui selline tõepoolest hääbub."

Kui seitse miljonit eurot tagaks Eesti filmi jätkusuutlikkuse, siis kümme miljonit eurot tootmisraha tagaks Tibbo-Hudginsi sõnul Eesti filmi õitsengu. Samas nentis ta, et õitseng sõltub eelkõige talendist, mida meil ka jätkub. "Aga talent ei püsi, kui ta saab filmi teha üks kord iga viie aastat tagant," rääkis ta. "Soorituspaine läheb nii suureks, ja me ei saagi nõuda, et kui režissöör teeb filmi iga viie aasta tagant, siis see on alati viimase peal, jõuab Cannes'i, jõuab Veneetsiasse ja saab Oscareid. See jätkusuutlikkus on meie režissööridel nii konarlik, et see teebki nad murelikuks. Sellepärast nad selle manifesti kirjutasidki."

Tibbo-Hudgins rõhutas ka seda, et film pole ainult mängufilm, vaid teha tahetakse ka dokumentaalfilme, animafilme, lühifilme ja eksperimentaalfilme. "Väga tahaksime osaleda ka telesarjade tegemises, mis on ju üle maailma ilmselgelt tõusev trend. Selle jaoks meil raha loomulikult üldse ei ole," tõdes ta.

"Kinodesse on jõudnud ka madala eelarvega filme, mis on tehtud erakapitaliga. Erakapital tuli Eesti filmi siis, kui Eesti filmi vaatajanumbrid hakkasid tõusma. Investor ei paiguta raha filmi, kui ta ei näe, et ta saab seda tagasi teenida," selgitas ta. "Tavaliselt ootab ka erainvestor, et Eesti Filmi Instituut annab oma toetuse filmile ära, sest sealt tuleb mingi kvaliteeditempel peale, sest seal on asjatundjad ja eksperdid, kes hindavad ja aitavad."

Ta lisas, et väikeriik Eesti paraku ei saa loota, et filmi pandud raha tuleks ainult vaatajatelt tagasi. "See on osa filmi finantseeringust. Keskmine Eesti mängufilmi eelarve on täna üks miljon eurot. Eestist sa hädavaevu korjad selle miljoni kokku," rääkis ta. "Kui räägime juba suuremast ja tõsisemast filmist, siis on keskmine alates 1,5 miljonist, mis tähendab, et juba kolmandik, kui mitte pool rahast tuleb leida teistest riikidest ja seda meie produtsendid on võimelised tegema, aga mitte iialgi ei hakka see enne, kui Eesti raha on koos ja kinnitatud."

Tibbo-Hudgins kinnitas, et jätkatakse tööd pürgimaks nende inimesteni, kellest rahalised toetused olenevad. "Filmile on raha kogu aeg olnud vaja juurde otsida. On kaasatud erarahastust, ühisrahastusplatvorme tehtud, on välismaalt raha toodud, on suurtest Euroopa filmifondidest raha toodud. Enam ei ole kuskilt võtta, igalt poolt on juba võetud."