Muuseumis näidatav juhtvagun vedas Eesti raudteedel reisijaid 2013. aasta lõpuni ja on praeguseks viimane Eestis säilinud seda tüüpi masin. Raudtee- ja sidemuuseumil kulus muuseumi juhataja Talis Vare sõnul vagunile 10 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Kultuuriministeerium toetas osaliselt transpordi eest tasumist.

"Me umbes poolteist aastat rääkisime Go Craftiga läbi, kes olid endised omanikud ja kes ka värvisid nüüd selle üle ja tegid seest puhtaks, ja me ostsime tõesti selle vanametalli hinnaga," rääkis Vare.

Muuseum on tasapisi oma kollektsiooni laiendanud ja korda teinud. Näiteks mullu tehti korda vana Saksa sõjavedur ja saadi kingiks rööbasauto.

Kohale tulnud inimesed pidasid raudtee- ja sidemuuseumi põnevaks paigaks.

"Tehnikaajaloo huvilisena kindlasti olen huvitatud ja Haapsalu inimesena ka on ikka ja jälle põnev siia tagasi tulla. Eriti kui on väike laps, kes iseäranis vaimustub nendest masinatest," ütles Riho.

Rahva seas oligi märgata, et paljudel oli kaasa võetud pisipere.

"Sai ikka mõlema pärast tuldud, enda pärast ja lapse pärast, et vaadata, kuidas tõstetakse selliseid suuri asju ja uus eksponaat jälle enda kodulinnas juures," ütles Aare.

Pärast vaguni paika tõstmist tehti selle uksed lahti ja huvilised pääsesid sisse. Nii mõnelgi tärkas selle sisemust uudistades nostalgia.

"Muidugi on. Siin oli söökla, käisime hapukapsaga sardelle söömas. Niisugused mälestused on täna kohe, et külmavärinad jooksevad, et nii ootaks rongi," ütles Tiiu.

Talis Vare ütles tulevikust rääkides, et ta loodab saada Eesti-Läti programmist toetust ühe kehvas seisus mootordresiini remondiks. Projektitoetuste otsimine on muuseumile hädavajalik, sest ainult oma vahenditest tehnikaeksponaatide kordategemiseks ei piisa.

26. juulil möödus 88 aastat diiselrongiliikluse algusest Eestis.