Wendersi miniretrospektiiv on lühike ülevaade tema olulisematest filmidest, mis annab vaatajatele võimaluse tutvuda tema töödega erinevatel aegadel ja erinevates žanrites.

Retrospektiivi esimene film on Wendersi varasemate tööde hulka kuuluv "Alice linnas" (1974), mis jälgib noore naise teekonda läbi Berliini, kus ta kohtub erinevate inimestega ja kogeb erinevaid seiklusi. Film käsitleb üksindust ja kaotust ning pakub vaatajatele sügavaid mõtteid inimese olemasolu kohta suures linnas.

Samuti linastub retrospektiivi raames "Pariis, Texas" (1984). mis on võitnud hulgaliselt auhindu, teiste hulgas Kuldse palmioksa, FIPRESCI ja oikumeenilise žürii preemia 1984. aasta Cannes´i filmifestivalil. Film jutustab loo Travisest (Harry Dean Stanton), mehest, kes on kadunud oma isiklikku põrgusse. Aastaid surnuks peetud Travis ilmub ühel heal päeval ääretust kõrbest, mäletamata midagi oma minevikust. Wenders maalib oma filmis trööstitu portree Ameerikast, maast, kus inimesed ei suuda kusagil kanda kinnitada. 

Näitamisele tuleb ka Wendersi tee triloogia teine film "Vale liigutus". Otsides inspiratsiooni, asub lootusrikas autor Wilhelm üksi valgustatuse teekonnale koos oma julgustava ema õnnistusega, jättes seljataha oma kodulinna Glückstadti. Ta loodab leida midagi kirjutamiseks, kuid tundmatutes ja näotutes linnades rändamise käigus ei ole ta üksi. 

Neljandana näeb Kai Välikinos Wendersi filmi "Teede kuningad". Lääne- ja Ida-Saksamaa vahet liikuv kinoprojektorite parandaja Bruno (Rüdiger Vogler) kohtub oma teel end äsja autoga järve uputada proovinud Robertiga (Hanns Zischler) ning kaks meest leiavad üksteises ootamatult põnevad vestluspartnerid. Jutuks tuleb saksa film, ameerika kultuuri hegemoonia ja keerulised suhted naistega.

Erilinastusena näeb 27. augustil Kai Välikinos ka linateost "Iha tiivad". Unenäolise pildikeelega romantilise teose peategelasteks on kaks inglit, kelle ülesanne on inimeste üle valvata ja neid kurja eest kaitsta. Üks inglitest aga armub ilusasse tsirkuseakrobaati ning laskub alla maiseid ihasid ja ilmalikku armastust maitsma.
Film pärjati 1987. aasta Cannesi festivalil parima režissööri auhinnaga.