"Teismelised ninjakilpkonnad. Mutantide möll"
Teenage Mutant Ninja Turtles: Mutant Mayhem
Jeff Rowe
USA
Hea Film

Poleks iial arvanud, et nädala parim film kuulub frantsiisi, mis on mulle eluaeg tülgastust tekitanud. Teismelised. Ninja. Kilpkonnad.

Aga näed: kahe viimase "Spider-Mani" animatsiooni tuules on uus "TMNT" üks räpaka ja lohaka joonega stiilne animafilm, pildiliselt omamoodi vastand klassikalise Disney 2D-anima selgele piirjoonele ja täisvärvides koloriidile. Põhiline elamus tulebki visuaalist, mis viitab nii koomiksitele kui tänavakunstile, aga sisu kannatab ka täiesti vaadata – sisse on põimitud kilpmutantide saamislugu ja päris vaimukas kurikael Superfly – kelle häält teeb Ice Cube – on, nagu nimigi viitab, blaxploitation-filmide antikangelane. Mutantkärbes. Saan nüüd aru, kui väga on TMNT "New York", getokärbsest kuni kilbikute pizzavaimustuseni välja.

Seth Rogeni nimi vilksatab nii produtsentide kui stsenaristide hulgas ja kuigi tema huumor võib kohati labasena mõjuda, siis on ta alati südamega asja juures, mida ta ka ei teeks, ja siin on ka asi rohkem kontrolli all kui "Vorstipidu" vms. Olgu öeldud, et vaatasin ingliskeelset varianti, pärast kohaliku kinotreileri nägemist tekkis kaljukindel veendumus, et see on ainuõige tegu.

3,5/5

"Lõputu armastus"
L'immensita
Emanuele Crialese
Itaalia-Prantsusmaa
Bestfilm

Eelmise aasta Veneetsia film "Lõputu armastus" püsib ainult ja üksnes Penélope Cruzil, kelle õnnetu argieluga, aga alati optimistliku pereema vahetuvaid kostüüme, ümberkehastumisi ja sadat näoilmet võib vaatama jäädagi. Tõelise eurooplasena teeb ta siin vahelduseks rolli suuremalt osalt itaalia keeles. Ja teda on palju, peaaegu igas stseenis.

Teema on küll kaasaegne – kuidas tema ja ta tütar suudavad 1970ndate aastate Roomas toime tulla tõdemusega, et tütar Adriana  tahaks parema meelega olla hoopis poiss Andrea –, aga teostus suhteliselt uimane ja laialivalguv. Natuke klišeelikuks jääb ka kõigi karakteritüüpide lahendamine – abikaasa, naised, mustlased jne.

Kui tahta sarnast filmi vaadata, siis kasvõi Paolo Sorrentino "Jumala käsi" on võrratult parem ja Netflixi tootena seal ka täiesti saadaval. Aga jaa, Cruzi seal muidugi pole.

2,5/5

"Gran Turismo"
Neill Blomkamp
USA
ACME

Siit edasi läheb kinojüngri teekond võrdlemisi okkaliseks, sest "Gran Turismo" tundub olevat mitte stsenaristide, vaid copywriter'ite looming, kuna Sony toodetud filmis Playstationi hittmängust "Gran Turismo" leiab rohkelt piinlikult ülistavaid monolooge nii Gran Turismole kui partnerile Nissanile (Nissan? Päriselt?). "Air" ja "Gran Turismo" tunduvad tutvustavat uut tootefilmide allžanri, kus peategelaseks on Kuldse Südamega Turundusjuht, kelle isetu ja aateline uute müügiideede implementeerimine teeb maailma paremaks kohaks (siin siis annab võimaluse müüa Nissaneid 80 miljonile Playstationi lontkõrvale).

Põhineb tõestisündinud lool, kuidas rallisimulaatorimees pääses päris rallit sõitma. Filmina põhimõtteliselt nagu porno – alguses tuleb ära kannatada hulgaliselt kohutavat näitlemist (Orlando Bloom, mida teed?), kandilist dialoogi rohke turundusega ja olematut käsikirja, kuni lõpuks läheb päris asjaks (ralliks), mida isegi kannatab vaadata oma funktsionaalsuses. Midagi uudset siiski siit juba tehtud parematele rallifilmidele juurde ei tule. Kahes stseenis Thomas Kretschmann haltuurat tegemas, ja nii David Harbour kui Djimon Hounsou suudavad siin tühjast kohast midagi välja imeda, aga kokkuvõttes ikkagi natuke kallima eelarvega Teleturg.

1,5/5

"Meg 2. Süvik"
Meg 2: The Trench
Ben Wheatley
USA-Hiina
ACME

Esimene "Meg" oli selle kõrval täielik meistriklass. Teiseks osaks on järg täiesti kadunud, batüskaafiga süvikusse laskumine toob kõheda paralleeli ebaõnnestunud Titanicu ekspeditsiooniga. Aga tore, et keegi suudab USAs ikka Hiinaga koostöös filme edasi teha, hoolimata geopoliitilisest olukorrast, äkki Jason Statham päästabki maailma, ja mitte ainult haide käest.

"Meg 2" viib bullshit science'i täiesti uuele tasemele, megalodone on nüüd ühe asemel mitu, lisaks veel muidki elukaid. Kõrvategelaste hukkumine mõjub kergendusena, sest inimesed on üldiselt kas tüütud või pahatahtlikud. Ainus, kellest vähegi hoolid, on Statham, sest ta on arvutis tehtud haidega naljakalt ühte nägu, ja vähemalt sama kuri. Lõpututele võltsidele märulistseenidele jääb aga temagi alla.

Lõpetuseks: täielik šokk, et selle lavastaja on Ben Wheatley. Jah, ta on juba mitu pettumust järjest valmistanud sellega, et võtab muidu päris maitsvana tunduva piruka kaugelt liiga vara ahjust välja, aga sellist käkki pole ta küll enne küpsetanud. Tundub nagu kaotatud kihlvedu olevat.

1/5

"Kaks piletit Kreekasse"
Les Cyclades
Marc Fitoussi
Prantsusmaa-Belgia-Kreeka
Estinfilm

"Call My Agent'ist" tuttav Laure Calamy mängib taas identset tegelast, rõõmsameelset ja impulsiivset põhupead, kes läheb oma kuivikust lapsepõlvesõbraga Kreekasse reisile. Kaastootjamaa Kreeka on käima lükanud tõelise turismivideo ja saari tutvustatakse meile lausa ühekaupa, igaüht ka ekraanil nimepidi ära tuues, aga nagu selliste kaunite paikade puhul ikka, tuleb sisu kuskilt mujalt otsida. Otsivad ka daamid, nii enda seest kui ümbert, aga ei leia mitte. Kunstlikku sügavust sisse süstima on kutsutud briti primadonna Kristin Scott Thomas, mispeale hakkab film meenutama säästuriiuli "Mamma miat".

Stsenaristid hakkavad enne filmi lõppu (ja võib-olla ka oma karjääri lõppu) jubedalt mingit süžeed välja rapsima, aga elektrit pole, kontakti ei teki ja midagi särisema ei hakka. Tore oli Kreekas käia, kahju, et seda tüütut jändamist pidi kõrvale kuulama.

1/5

"Kuni surm meid lahutab"
Til Death Do Us Part
Timothy Woodward Jr.
USA
Hea Film

Aasta halvima levifilmi esimene väärikas kandidaat on teie ees. Ma ei saa üldse aru, kuidas selline film on meile kinno jõudnud... Halvima rollisoorituse pärast rebimise, milles osalevad kõik filmi näitlejad, võidab pika puuga mees nimega Cam Gigandet.

Allžanrisse "Vihane pruut tapab mehi" lisandub nüüd "Ready or Noti" ja "The Invitationi" kõrval ka film, mis püüab ühtaegu olla vaimukas, sügav, põnev ja õudne, aga kukub läbi igal rindel. Stseenid lihtsalt seisavad, tegelased ajavad mingit jura suust välja, mis peaks meid köitma ja taktikaliselt pole nende ühelgi otsusel mingit mõistlikku põhjendust.

Naispeategelane teeb kohati üsna osavat akrobaatikat (artistinimega Natalie Burn on tegelikult ukraina päritolu Natalja Guslistaja), huvitav on see, et rohkelt edastatakse meile mingit taustainfot, millel on ekraanil toimuvaga kohati väga hõre side. Samas, seda, mis ekraanil toimub, ei selgitata kohati üldse. Otsad lähevad lõpuks kokku nii nagu kaks pusletükki, mis on küll sarnased, aga siiski mitte samad, aga mida jõuga kokku litsudes võib korraks mulje jääda, et pilt on koos. Samas on keegi pool karbitäit põrandale kallanud ja need ei tulegi välja.

0,5/5

Nädala sündmused

Animist
16. – 19. august
Sõprus / Kinomaja
Tallinn 

Kolmapäeval algav animafestival Animist pakub Tallinnas vaatamiseks laia valikut kvaliteetanimatsiooni. Muuhulgas ka tervet rida uusi eesti filme, näiteks ka festivali avafilm, Kaspar Jancise "Antipolis".

Wendersi miniretro
17. – 27. august
Kai välikino
Tallinn

Suvises Kai välikinos tuleb suveõhtutel õues näitamisele viis vanemat Wim Wendersi filmi: kogu tema 1970ndate Teekonnatriloogia – "Alice linnades", "Vale liigutus" ja "Teede kuningad" –, aga ka talle Cannes'i Kuldse palmioksa toonud "Pariis, Texas" ja samas parima lavastajatöö vääriliseks valitud "Taevas Berliini kohal".