Kairišsi film "Piiri saar" räägib Vene maailmast, mis on peidetud Piirissaarele Peipsi järves. Saarele, kus kõrvuti eksisteerivad vanausuliste ning luteri surnuaed ja ajahambast puretuna, aga siiski kindlalt, seisab õigeusu kirik. 

Püsielanike arv sel väikesaarel muudkui väheneb ning järv on oma lainetega ka saart märkimisväärselt väiksemaks lihvinud. Kui 1796. aastal oli saare pindala umbes 20 ruutkilomeetrit, siis tänapäeval vaid 7,5. Pärast 1862. aasta suurt tormi, mis uhus ära saare loodeosas asunud Porka küla, on saarel kolm küla: Piiri, Tooni ja Saare.  

Kunagi pagesid inimesed Piirissaarele, et põgeneda usureformide eest ning vältida sõjalist mobilisatsiooni. Film on inspireeritud ajast ja ruumist, milles iidsed kombed ja kogukonnad peegeldavad meie kaasaegse maailma reaalsust. Kultuurikonfliktid, mis on kehastunud sümboolsesse keskkonda, tekitavad omavahelisi olulisi sidemeid ning panevad mõtisklema nii kaasaegse konflikti tunnetuse ja selle muutumatu olemuse, aga ka võimaliku harmoonia ja kooseksisteerimise üle.

2023. kevadel valis Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm välja kaheksa filmitegijat Eestist ja välismaalt, kelle filmid linastuvad Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi raames 4. mail 2024. Filmid sünnivad koostöös Eesti produktsioonifirmadega. Teised valitud filmitegijad on: Andrey Paounov (Bulgaaria), Ülo Pikkov (Eesti), Eva Kübar (Eesti), Jaan Tootsen (Eesti), Maria Aua (Eesti), Carl Olsson (Rootsi/Taani) ja Andris Gauja (Läti).