Augustis on võimalik lisaks Michel Sittow töid tutvustavale näitusele Niguliste muuseumis rännata ka Tallinna vanalinnas kunstniku radadel. Kuulsa kunstniku sünnilinn on 500 aasta jooksul küll muutunud, kuid näituse juhtkuraatori Merike Kurisoo sõnul on jäljed ja fragmendid Sittowist tänase päevani linnaruumis nähtavad.

Soome-Rootsi päritolu emale ja Madalmaadest isale sündinud kunstnik Michel Sittow töötas oma Tallinnas rohkem kui 15 aastat. Ta oli hiliskeskajal Euroopa õukondades kõrgelt hinnatud kunstnik, portreteerides kuningaid ja kõrgaadlikke.

Kuigi Sittow oli eeskätt maalija, oskas ta ka skulptuure teostada ja polükroomiat ehk kunstiteose katmist mitme värviga. Kurisoo tõi välja, et Sittow ja tema maalijast-puunikerdajast isa tegid töid ka Niguliste kirikule.

Sittowi lapsepõlv möödus kivimajas Laial tänaval Oleviste koguduse läheduses. Pere jõukuse kasvades koliti Rataskaevu tänavale ning koos elukoha vahetusega tuldi tõenäoliselt ka üle Niguliste kogudusse, mis koosnes jõukastest kaupmeestest ja käsitöölistest, kes hindasid kõrgetasemelist kunsti. Koguduseliikmete tellitud on ka Niguliste kiriku peaaltari retaabel, mille valmistas Lübecki meister Hermen Rode 1250 riia hõbemarga eest.

Niguliste muuseumi haridustöö kuraator Külli Kõiv selgitas, et kui käsitööline tahtis meistriks saada, siis ta pidi sooritama meistrieksami. "Kui see vastu võeti, siis ta sai ka gildi liikmeks, tal oli õigus pidada oma töökoda, pidada selle, õpipoisse ja alustada tööd."

Kurisoo avaldas, et müüt maalikunstnikust kui üksildasest loojast tol ajal ei kehtinud. "Keskaegne meistri juhitud töökoda oli kompaktne üksus, kuhu kuulus üks kuni kaks selli ja õpipoissi. Kunstitöödeks vajaliku sai Sittow apteegist, kus keskajal müüdi lisaks ravimitele ka pigmente."

Linnarännakud toimuvad 23. ja 30. augustil algusega kell 18:00 Niguliste muuseumi eest. Rännak läbi vanalinna viib pühakodade, gildimajade ja Sittowi kunagise kodu juurde, peatus tehakse Raekoja platsil ning ringkäik lõppeb Suure Rannavärava juures.