August Sanga nimelise luuletõlke auhinna pälvis Maarja Kangro

30. septembril anti kuuendat korda üle August Sanga nimeline luuletõlke auhind. Auhinna pälvis Maarja Kangro ukraina luuletaja Halõna Kruki luuletuse "Inimkonna ajalugu" tõlke eest.
"Halõna Kruki "Inimkonna ajalugu" on luuletus, mis räägib meie kõigi sõjast. Kuristiku serval, väga lähedal maailma lõpule, ei seisa ainult ukrainlased, vaid meie kõik. Kolm rida luuletuse lõpus "harju pimedusega, / puhasta oma relvad / säästa laskemoona" mõjuvad lühikesete seitsmesilbiliste automaadivalingutena (7-7-6), mis võiksid meid üles raputada oma turvalisest elust, kus toas põleb veel tuli, kraanist tuleb sooja vett, arvutisse tuleb internet. Kuid mis siis, kui seda ühel hetkel enam pole," sõnas žürii liige Margus Ott ja lisas, et luuletus on küll poliitiline, aga see on ka armastuskiri lähedastele. "Armastuskiri neile, kes on üksi ja hirmul. Armastuskiri kodumaale. Maarja Kangro tabav, kaastundlik, lõikav tõlge – nii kõne all olev luuletus kui ka tema teised tõlked ukraina keelest – on samuti omamoodi armastuskiri Ukrainale."
Auhinnale olid nomineeritud veel:
Contra, läti keelest
Anna Auziņa "Kuskil karjamaal põõsas on pesa..."
raamatust "Introvertide ball. Läti uue luule antoloogia". Hea Lugu, 2022.
Kalju Kruusa, hiina keelest
Héngpíng "Õnneküllane sonett"
raamatust "Ma nägin päikesepaistet vihmasajus. Valik maailma armastussonette". Varrak, 2022.
Mirjam Parve, ungari keelest
Anna T. Szabó "Jooks"
ajakirjast Looming 2/2023.
Aare Pilv, vene keelest
Larissa Joonas "Teekond Les Murray raamatuga"
ajakirjast Vikerkaar 4-5/2023.
Elo-Mall Toomet, vanakreeka keelest
"Persephone hümn"
ajakirjast Vikerkaar 10-11/2022.
Žüriisse kuulusid Alari Allik (esimees), Margus Ott ja Triin Paja.
Toimetaja: Kaspar Viilup