"Rumalas rahas" pole kontseptsiooni mõttes midagi keerulist. Tegu on lihtsa Robin Hoodi tüüpi looga, milles rikastelt võetakse kuldrahad ära ja jagatakse siis rahvale laiali. Raha asemel on seekord lihtsalt aktsiad ja kurja šerifi asemel koomilised riskifondide haldurid, kel palju kaotada. Asjale lisab sisu poolest kaalu fakt, et film põhineb päriselus juhtunud sündmustel. 2020. aastal suutis hulk erainvestoreid – keda sidus omavahel Redditi grupp r/WallStreetBets ja kelle tegemisi juhtis kaudselt alamkeskklassi finantsanalüütikust ja hobi-striimerist Keith Gill – videomängupoe GameStopi aktsiad varjusurmast välja tirida ja suured rahamehed paanikasse ajada. 

Samas võib-olla see tõsielulisuse fakt hoopis langetab filmi väärtust, kuna töölis- ja lihtinimese teoreetilisest võidukäigust on vändatud film Hollywoodis ehk lõviosa kassatulust potsatab ilmselt jällegi rikaste stuudiojuhtide taskutes. Kuigi sõnum on õilis, siis tagataustal taastoodab see film pigem jällegi ebavõrdset süsteemi ja õõnestab n-ö lihtrahva või iseseisva filmitegija jalgealust. Samadel põhjustel on Hollywoodis stsenaristid ja näitlejad pikalt streikinud ning näitlejad endiselt õiglase töötasu nimel stuudiotega läbirääkimisi pidamas. Lõppude lõpuks on "Rumala raha" näol tegemist aga küllaltki lihtsustatud ja ilustatud versiooniga GameStopi ja tema investoritega juhtunust, kuid on sellegipoolest meeleolukas ja meeldiv vaatamine.

Filmis on koos tegelikult päris mitu teemat. Esiteks muidugi juba mainitud sotsiaalkriitiline Taaveti ja Koljati lugu sellest, kuidas töölisrahvas superrikastele vastu astub ja lõpuks neid n-ö nende enda mängus võita suudab. Kuid lisaks oli see ka film koroonapandeemia järelmõjudega hakkamasaamisest. See ei olnud küll loos esiplaanil, kuid muutis maailma see-eest kuidagi rohkem tõelisemaks ja haaratavamaks, tõi mulle kui vaatajale asja palju lähemale ning võib-olla tekitas ka juba mingit veidrat nostalgiat koroona-aja suhtes. Ja kolmandaks oli see ka film pop- ja meemikultuurist ning tuletas samuti meelde sotsiaalmeedia positiivset külge, selle inimesi ühendavat funktsiooni. Kõik see suudeti veenvalt omavahel ära siduda ja tulemus oli üllatavalt hea. 

Tegelasi, kelle elude vahel hüpatakse, on filmis päris palju, kuid vaadates ei tekkinud liigse killustatuse tunnet – montaaž kandis. Ühe osa moodustasid päris inimeste kehastused ja teise poole Gilli kanali ümber koondunud jälgijaskond, n-ö tüüptegelased, kelle abil võimalikult laia sotsiaalset demograafiat kaardistada. Meil on ületöötanud ja majalaenuga kimpus üksikemast haiglaõde, õppelaenu tõttu võlgades üliõpilane ning vaesuse piiril elav GameStopi klienditeenindaja. Lisaks veel pandeemia tõttu oma töö kingapoes kaotanud Gilli vend, kes on nüüd sunnitud toidukullerina töötama. Nende kõigiga on võimalik mingil moel samastuda, sest igaühele on suudetud paari lause ja stseeniga luua usutav motivatsioon, taustalugu, mis paneb vaataja neile kaasa elama. Lisaks on nad kõik muidu meeldivad või vähemalt naljakad inimesed ja mis kõige tähtsam – neil on iseloomu.

Kuigi keegi neist üksteist isiklikult ei tunne, õhkub ekraanilt ometi tundmus, nagu oleks nad kõik parimad sõbrad. Neid seob see veider kogukondlik tunne, mis võib ühe asja eest väljas olemise puhul tekkida ja seda ka lihtsalt ühe subreddit'i raames. Meile näidatakse tavalisi inimesi, kes on ühel või teisel moel süsteemis pettuma pidanud ja kes üritavad nüüd seda üle kavaldada. Päris mitmel juhul rõhutatakse erinevate tegelaste poolt, et asi ei ole rahas, vaid milleski suuremas, institutsioonide raputamises, neile Wall Streeti jobudele keskmise näpu näitamises. See haarab kaasa. 

Veebi-, pop- ning meemikultuuri kujutamisega on "Rumal raha" hästi hakkama saanud ja on lisaks õnnestunud huumorile ka üks põhjustest, miks film särab. Film on pungil viidetest erinevatele TikToki trendidele ja Redditi meemidele ning seda on suudetud kuidagi teha viisil, mis ei pannudki mind eriti kuidagi piinlikkust tundma. Ühelt poolt visati nalja Redditi shitposting'u stiilis sisu üle, kuid samas näidati ka sotsiaalmeedia võimu ja seda kogukonna tunnet, mis on võimeline veebi teel tekkima. Ajal, mil sotsiaalmeedial on pigem negatiivne maik küljes, oli värskendav näha, kuidas läbi selle inimeste vahel positiivne side tekib.

Laenates uuemast  "Ahvide planeedi" filmisarjast sündinud ja ka filmis tugevalt esil olnud meemivaramust pärit tsitaati, on võimalik filmi sõnum hästi kokku võtta: "Ahv koos tugev".