Kooridirigeerimise ning kultuurikorralduse haridusega Tamm on lapsest saati muusika sees olnud. "Väiksena mängisin plokkflööti. Käisin mööda Euroopat konkurssidel. Kõik lootsid, et minust saab plokkflöödimängija. Hiljem mõistsin, et ega plokkflöödiga orkestris mitte midagi teha ei saa. Tuleb flöödi peale üle minna. Natukene glamuursem," rääkis Tamm "Terevisioonile".

Kontserdimaja uus juht revolutsiooni korraldama ei lähe. "Tänusõnad eelmisele juhile Kulvo Tamrale, kes oli ametis kriisiaegadel ja kindlasti sillutas ka mulle teed. Kui reklaamiti, et tulevad meeletult suured muutused, siis kultuurikorralduses ikkagi õpetati, et kui lähete kultuuriasutust juhtima, siis tegelikult on juhi roll maandada, mitte niivõrd särtsu juurde lisada."

"Muusikud ja kultuuriinimesed on ise hästi missioonitundlikud ja panustavad meeletult. Neid pole vaja piitsutada. Pigem vastupidi," ütles Tamm.

Tamme sõnul kontserdimaja juhatamine koori või orkestri juhatamisest suuresti ei erine. "On üks nali, et mis vahe on dirigendil ja terroristil? Terroristiga on võimalik läbi rääkida. Ettevõtte juhtimist ju tihti visualiseeritakse orkestri juhtimisega. Inimesed tulevad oma erinevate emotsioonide, ideedega ja kogemusega ning kõigil ongi õigus. Lihtsalt selleks üheks õhtuks peame kokku leppima, kuidas täna seda interpreteerime."

Tamme arvates läheb kontserdimaja juhil tarvis suhtlemisoskust, läbirääkimisoskust, ideede lennukust ja eelkõige töökust. "Kindlasti ka vaistu. Mul on tunne, et mul on päris hea vaist. Ühest küljest empaatiliselt läbirääkimisi pidades ja teisest küljest näha pisikesi peidetud detaile, kuidas kontserdikava üles ehitada," arvas Tamm.

Elu uuel ametil on hästi alanud. "Esimesed intervjuud andsin enne, kui veel tööle olin läinud. Täna olen juba rahulikum. Mul on dokumendid käes, sain vaadata, mis seisus maja on, olen saanud töötajatega rääkida. Suurepärased inimesed, kellega tööle hakata. Neil on väga palju ideid ja on väga koostööaltid," ütles Tamm.

"Meil on ka väga ustav publik. Meie juurde tahetakse tulla, sest see on väärikas. Tartlased käivad klassikaliste kontsertidel väga agaralt."

Tamm leiab, et publiku saali meelitamisele tuleks läheneda veidi nüansseeritumalt. "See on ju nadi muidugi, kui laval on rohkem inimesi kui saalis publikut. Aga küsimus on pigem selles, millist publikut. Kas me ajame taga lihtsalt numbreid või peaksime vaatama ka variatiivsust. On meil ainult 40+ naisterahvad või 50+ meesterahvad. Äkki peaksime vaatama kui palju meil on lapsi?" selgitas Tamm.

"Koolikontserdid lähevad meeletult hästi, aga selle mõte on, et nad hiljem jõuaksid kooliseinte vahelt ka meie kontserdisaali. Peaksime hakkama kaardistama, kas nad jõuavad ja kuidas jõuaksid."