Maailma eri paigus külastatud ja pildistatud kalmistud panid Urmas Lüüsi mõtlema aegade ülesele kollektiivsusele. Arvo Valtoni tsitaat "Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda" aitas lõpuks mõtted sõnastada ja sai ka isikunäituse pealkirjaks.

"Mis mind kalmistute juures kõige rohkem huvitab, on mingisugune kollektiivsuse aspekt. Eriti Pariisi kalmistud on täis inimesi, kellega ma olen veetnud lugematuid õhtuid koos voodis. Võtame näiteks Camus, kes on mind väga palju mõjutanud ja järsku seisangi tema kõdunenud keha juures ja saan aru, et see inimene on olnud osa minust, et suur osa minu mõtetest on tegelikult Camus mõtted," ütles Lüüs. "Jäin selle kollektiivsuse peale mõtlema, et kollektiivsus pole mitte ainult selles aspektis, et kuidas me kogukonnana hakkama saame, vaid see on aegade ülene kogukond ning aegade ülene kollektiivsus kuni kiviajani, kust tulevad meie foobiad, hirmud ja kõhklused."

"Sepatöö on mulle omane ja seetõttu igasugune oma kätega tegemine tekstiili või puidu puhul ei erine rauast. Tuleb lihtsalt nende materjalidega koos aega veeta ja kui piisavalt kaua nendega aega veedad, siis hakkavad need materjalid ise avama kihistusi, mida sul niisama kavandades pole. Sa pead olema käed küljes materjalidega koos ja siis kõik see mõjutus mis kalmistutelt tuleb, seguneb sellega, mis materjal mulle ette söödab ja sünkroonis leiavad asjad endale vormi kas rauas, puidus, klaasis või tekstiilis."

"Eesti kunstis ei ole praegu kuumemat nime kui Urmas Lüüs," ütles galerist Mailis Timmi. "Urmas lihtsalt suudab kõnetada väga erinevaid inimgruppe. Tema teemad on nii üldinimlikud ja ta suudab tänu sellele suhestuda nii noorte kui vanade ja erinevast rahvusest inimestega. Tema meedium ja see väljund, millised on tema teosed, on väga unikaalne ja omanäoline."

Näitus on Tütar galeriis avatud 14. jaanuarini.