Toomas Järvet: Juhan Kuus oli oma eesti juurte üle väga uhke
Tallinnas asuvas Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses on 4. maini avatud näitus "Lähedalt ja isiklikult. Juhan Kuusi portreed". Kultuurisaatele "OP" rääkisid keskuse töötajad Kristel Aimee Laur ja Toomas Järvet Juhan Kuusi saatusest lähemalt.
Juhan Kuus oli Eesti soost fotograaf, kes sündis Lõuna-Aafrikas ning veetis seal kogu oma karjääri, jäädvustades 45 aasta jooksul kohalikku elu. Toomas Järvet avastas Juhan Kuusi olemasolu üsna ammu.
"Võib tõesti öelda, et ma kogemata komistasin talle internetis otsa, nüüd juba peaaegu 20 aastat tagasi. Otsisin tegelikult ühte teist fotograafi, kelle nimi oli ka Kuus ja siis järsku ilmusid Juhani pildid Lõuna-Aafrikast. Kuna ta nimi on niivõrd eestipärane, siis hoolimata sellest, et kõik need pildid olid Lõuna-Aafrikast, olin ma enam-vähem kindel, et seal peab mingi Eesti lugu taga olema. Selgus, et oligi," meenutas Järvet.
Kristel Aimee Lauri hinnangul on Kuusi loomingus esindatud erinevad äärmused. "Tema fotodes on sellist õrna, tundlikku ja hästi humanistlikku vaatenurka, samas on ta vägivalda ja konflikte kajastav fotograaf. Praegusel näitusel oleme välja toonud tema portreed ja erinevate Lõuna-Aafrika ajalooliste sündmuste kajastamise. On isegi öeldud, et kui te räägite Lõuna-Aafrika ajaloost, siis te ei saa seda Juhan Kuusi fotodeta teha," rääkis Laur.
Rahvusvaheliselt tunnustatud Juhan Kuusi karjääri tipphetked jäid Lõuna-Aafrika Vabariigis kehtinud apartheidi aegadesse, 1980. ja 1990. aastatesse. "Sel ajal ilmusid kõikides maailma rahvusvahelistes väljaannetes Juhani fotod nendest ajaloolistest sündmustest. Aga niipea kui Nelson Mandela otsustas, et ta teist korda presidendiks ei kandideeri, nii kadus ka maailma üldsuse huvi Lõuna-Aafrika ja ühtlasi ka Juhani tööde vastu ning ta langes unustuse hõlma," tõdes Järvet. Kuus, kes oma karjääri jooksul pildistas palju eluheidikuid, sattus oma lõpuaastatel samuti elu hammasrataste vahele ning ta suri varjupaigas.
Eesti ja oma juurte vastu tundis Juhan elavat huvi. "Võiks öelda, et ta oli isegi natuke pettunud, et tema isa nii palju Eestit talle ei avanud. Ja kui meie tema ellu ilmusime, siis ta oli väga uudishimulik, kirjutas väga pikki kirju täis küsimusi Eesti elu kohta, Nõukogude aja kohta, Eesti tuleviku kohta," rääkis Järvet ning lisas, et Eesti passi saamise üle oli Kuus väga õnnelik. "Kui me olime saatkonnas Pariisis ära käinud ja ta oli avalduse sisse andnud, siis pärast kohvikus istudes ta lihtsalt nuttis. Ta oli emotsionaalselt nii laetud sellest, et ta saab lõpuks oma isale näidata, et ta on Eesti kodanik."
Eestisse Juhan Kuus siiski kunagi ei jõudnud. "Meil oli planeeritud, et ta tuleb näituse avamisele, jääb siia pikemaks ajaks. Ta oli väga põnevil, ta lootis Eestis ringi reisida, pildistada, uurida seda ühiskonda, millest ta oli välja lõigatud. Kahjuks seda kunagi ei juhtunud. Ta lootis, et tema looming inspireerib Eesti fotograafe sügavamalt sukelduma dokumentalistikasse ja see on ka meie üleskutse keskuse poolt."
Toimetaja: Ave-Marleen Rei, Karmen Rebane
Allikas: "OP", Ave Häkli