Spiral Gardeni puhul on tegemist maineka ja prestiižse kultuurikeskusega ning väidetavalt kogu Tokyo hinnatuima disainikeskusega. "Avamisel oli väga meeldiv kuulda ka kohalikelt valdkonnaspetsialistidelt tunnustavaid sõnu. See on tõesti uhke, et sellises kohas Baltikumi fotomeistrite ülevaatenäitus aset leiab. Ei ole just tihti, kus õnnestub Eesti fotokunsti sellistes näituseasutustes näidata," rääkis Järvet.

Näitusel on keskendutud 1960.–1990. aastatele, mida peetakse Balti fotograafia kuldajaks. "Iseenesest ju kummaline, kuidas Nõukogude okupatsiooniperioodil võiks midagi nimetada kuldajaks, aga fotograafias tegutsesid kõigis kolmes Balti riigis tõelised meistrid, oldi oma karjääri tipul. Nende looming kajastab väga paljuski igapäeva elu tol ajal, on ka palju varjatud kriitikat, seintel on töid, mida nõukogude ajal ei saanud näidata," tutvustas Järvet.

Kõik näituse tööd on mustvalged, igast riigist on esindatud viis autorit. Eestist on näitusel esindatud Ene Kärema, Peeter Langovits, Arno Saar, Kalju Suur, Peeter Tooming. Fotodel on kujutatud nii nõukogude aja hallust ja mornust, kuid ka lapsepõlve maaelu helgust ja romantilisust. Näituse jaoks on loodud ka Balti keti äpp, mis tutvustab Jaapani publikule Balti riikide ühise vabadusvõitluse lugu.

Publikuhuvi on Järveti sõnul olnud väga suur, igapäevaselt külastab näitust keskmiselt 1000 külastajat. "Ma olen väga positiivselt üllatunud, et süvenetakse, võetakse tõsiselt aega, loetakse saatetekste. Aga kui inimestega rääkida, siis loomulikult enamus inimesi tõesti ei tea meie ajalugu. See näitus ongi väga hea võimalus sellest rääkida," sõnas kuraator ja lisas, et kajastust ning soosivaid soovitusi on saadud ka kohaliku meedia poolt.

Järvet tõi välja, et inimesed on väga viisakad, jagatakse visiitkaarte ja katalooge ning lubatakse ühenduses olla. "Me pingutame selle nimel, et see reis siia oleks viljakas ka tulevaste projektide kontekstis, et Eesti autoritele leida väljundeid siin ja me oleme alati huvitatud ka Jaapani autoritest, keda Eestisse tuua. Koostöö ja huvi kohti on kindlasti," sõnas Järvet.

Ühtlasi loodab Järvet, et ka riiklikult leitaks rohkem võimalusi sedasorti näituste korraldamiseks. "Oleme pidanud päris palju ise siia investeerima, ei ole meie rahastustaotlusi vähemalt selle näitusega seoses rahuldatud," nentis ta.