Wim Hofi meetod

Vooranna elustiili on palju inspireerinud jäämees Wim Hof ja tema külmatundel põhinevad meetodid. Enne konkreetsemalt Wim Hofi meetodiga tegelemist harrast Voorand ka saunast lumme või merevette hüppamist, aga et selle kõige taga võib olla teadlikum tehnika, sai ta teada alles hiljem tänu oma sõbrale Madis Meistrile. Kuna järsku avanes võimalus osaleda Hofi meetodile pühendatud laagris, võttis Voorand hooga ette ka Hofi raamatu.

Madis Meistri eestvedamisel toimunud laager oli Vooranna sõnul elu muutev. Hüperventilatsioon, mis tekib teatud hingamistehnika juures, loob Vooranna sõnul võitle-või-põgene-olukorra, millest tekib tohutu jõud, mis on sarnane jõupuhanguga, mida võib tekitada emotsionaalne pinge. "Näiteks kui sul on vaja päästa oma elu või väike laps, siis oled võib-olla kasvõi naisterahvana võimeline tõstma üles mingisuguse väga raske ja suure eseme," selgitas Voorand. Lisaks on hingamistehnikad andnud Voorannale jõudu saada lahti pingetest, mida tekitavad stress ja endas kahtlevad mõtted.

Ühel korral, kui laulja oli Wim Hofi hingamisega läinud mitmeid kordi minestuse äärele, tundis ta ühel hetkel, et kõik mõtted on võimalikud. "See on üks suurimaid elamusi. Ma ei pannud laagris enam mitte kedagi tähele ja tundsin, kuidas mu silme ees oli hästi vana pilt, kus minu esiemad tuhandete aastate tagant tulid kokku ja hakkasid tantsima mu ümber. /.../ Ma oleks nagu olnud nende rüpes," meenutas Voorand, lisades, et avastas enda seest ilusa hingelise maailma, mis võib olla kõigi sees peidus.

Saun

Pelgupaika ja kohta, kus rahuneda, pakub Voorannale ka saun, kuhu laulja ema viis teda juba pisikesest peale. "Kuumaga on natuke nagu selle Wim Hofi külmagagi. Kui tegeled sellega, et oled seal saunas, siis kuidagi muremõte muutub lihtsalt positiivseks mõtteks või unistuseks. Selle koha pealt on saun jälle vastand, et seal ei pea selleks mitte midagi tegema – õlad tulevad ise alla. Lihtsalt vajuvad pehmeks ja halbadel mõtetel justkui ei ole muud teed, kui minna kehast välja," sõnas Voorand.

Ühel hetkel avastas Voorand, et vajab kuumadoosi iga nädal kui mitte rohkem. "Kui lõpuks oli minu maal saun selle koha peal, kus minu vanavanemad on põlve kaupa toimetanud, siis äkki ma tundsin seda kõike läbi selle saunaviha. Ma olin külmetanud ja hingasin seda kase vihta sisse ja tundsin, kuidas ma lihtsalt saan tervemaks iga minutiga. Sellest hetkest sain kuidagi erilise kontakti nende juurtega, mis on selle saunamaja all, ümber, selle maa sees, nende puude sees, seal meres," tõdes Voorand.

"Tõesti, ma tunnen, kui sinna sauna lähen, viha vastu nägu panen, hingan sisse seda kase lõhna, et see kõik käib mu seest läbi. Tunnen tugevalt, kuidas see loodusjõud puhastab mu seest ja väljast ära," lisas ta. Anna Hintsi saunadokumentaal pakkus Voorannale palju äratundmisrõõmu, sest ka tal on tulnud saunas laulmist ette. "Ma olen saunas nii palju ideid saanud. Saun on minu jaoks ideede sünnikoht," tõdes Voorand.

Väikesaared

Voorand on enda sõnul tohutu narratiivi otsija ning see tuleb talle kätte esemetest, vanadest ja iidsetest paikadest, vanadest majadest, aga eriti merest ja saartest. "Tundsin juba pisikesena kutset merele ja saartele. See on tänaseni nii. Mul on õnnestunud käia saartel, mis on tegelikult kõikidele ligipääsetavad, aga vajab natukene organiseerimist, näiteks Pakri saared," selgitas Voorand.

"Kauged saared nagu Keri, mis on vist Eesti põhjapoolseim ja üliväike saar, aga kuhu mahub palju, kuigi pindala on nii väike. Sinna mahub nii palju lugusid, mis on inimpõlvede kaupa juhtunud. Kui näha näiteks vana talukohta, kus maja enam ei ole, siis mul läheb kohe fantaasia tööle – missugused inimesed siin elasid? Kas nende igapäev oli õnnelik? Kas ja mida nad merelt ootasid? Millest nad unistasid?" mõtiskles Voorand.

Lõhnad

Kõige hilisem avastus on Vooranna jaoks olnud lõhnad. "Ma ei ole kunagi teadvustanud nii tugevalt, et lõhnad suudavad ajus midagi ümber korralda. Aga siis ma rääkisin ühe inimesega, kes inspireeris mind nuusutama väga erilisi lõhnu, mille on loonud lõhnakunstnikud. On olemas lõhnu nagu /.../ vana raamatukogu või Aafrika päikesetõus. Olen olnud täpselt see lihtne inimene, kes käib seal kuskil lõhnaosakonnas, aga ei teadnud, et võib minna lõhnakunstipoodi ja nuusutada seda raamatukogulõhna ja kui äge see on. Kohe tuli selline tunne peale, kuidas mul on nii mugav ja hea olla. Läks emotsionaalselt nii mõnusaks. Tahtnuks kohe võtta ka tassikese teed," meenutas Voorand.

Lõhnad tekitasid Vooranna üllatuseks samuti muusiku pähe narratiive. "See ei olnud laul, see ei olnud raamat, see ei olnud teater – see oli lõhn ja minus ärkas üles narratiiv, mingi minu oma mõte," jagas Voorand oma üllatust.