Kolme kuu jooksul antakse 60 etendust, toimuvad töötoad, loengud, arutelud ning kohtumised publiku, kuraatorite ja produtsentidega. Kõik lavastused on sündinud just selle festivali jaoks. Esimesena jõuab publiku ette Austraaliast pärit Jennifer Baggi töö pealkirjaga "Pall on elu", mida mängitakse sel nädalal neli korda EMTA black box'is.

"Oleme noortena selles eas, kus meid iga päev pommitatakse tohutu info hulgaga," sõnas EMTA etenduskunstide magistrant Jennifer Bagg. "Me otsustasime keskenduda ühele objektile – pallile, see on mängimisele ja mängule. See on üks viis püüda saavutada kontrolli kaose üle. Sellega töötades me uurime, kas on parem lihtsalt kaosele alla vanduda ja kuivõrd sa üldse saad seda kontrollida, kui see on pall, millega töötada on väga keeruline, aga ka väga huvitav."

"Me püüdsime tegeleda sellega, et millised on mängu reeglid, ja mõnes mõttes viia kokku eluga, et millised on elu reeglid," rääkis Baggi lavastuses kaasa tegev Elo Järv. "Üks harjutus, mis me prooviprotsessis tegime oli see, et me mängisime mängu, aga me ei teadnud, mis on reeglid. Selle mängu käigus me püüdsime etendajatega leida need reeglid ja see on huvitav metafoor elule," sõnas ta.

"Elus me tihti oleme olukordades, kus justkui kõik teavad, mida nad teevad, aga kõik sosistavad, et kas ma pean sinna minema või... Pulmad ja matused, sotsiaalsed olukorrad on sellised, et me ei tea, mida me teeme ja kõik püüavad vaadata, mis need reeglid on. Me püüdsime selle viia mängu sisse ja mängu kaudu tuua lavale," rääkis Järv.