Saksamaal resideeruv lavastaja Liis Kolle on toonud EMTA laulu eriala üliõpilaste ja orkestriga välja barokkmuusika pärli, mis esimest korda jõudis publiku ette 1651. aastal Veneetsias.

"Tegemist on Veneetsia ooperipärliga, kuigi saab öelda, et Cavallil oli terve pärlikee, sest ta on umbes 50 ooperit kirjutanud, millest suur osa on kadunud. "Calisto" on säilinud selles ulatuses, et väheste täiendustega on seda võimalik ette kanda," rääkis Kolle.

Lavastaja sõnul võlub teda Cavalli juures suur muusikaline vabadus ja pea džässilik improviseerimisvõimalus.

"See on vana tõde, et neil kahel maailmal on ühist. On vabadust, improvisatsioonilisust, varieeruvust. Siin on näha meie orkester kahes osas,
ja see, mis pillid mängivad, oleneb väga palju sellest, kuidas sobib, kuidas on huvi, millised on maitse võimalused," rääkis Kolle. "Näiteks on meil pillide hulgas kannel, mida tol ajal Veneetsias kindlasti polnud, aga oma kõla poolest sobib ta väga hästi. Ja mis puudutab süžeed, siis paeluvad mind kõige rohkem sellised üleinimlikud ja mütoloogilised, müstilised ja inimese jaoks salapärased tegelased."

Ooperis teevad kaasa tudengid bakalaureuseõppest magistrantideni. Muusikajuhi Andrew Lawrence-Kingi sõnul on Cavalli muusika suurimaks väljakutseks ülim läbipaistvus.

"Siin pole suurt sümfooniaorkestrit, lauljatel pole pikki legato'sid. Muidugi on see itaalia muusika ja itaalia muusikas me armastame häält. Aga see on nii läbipaistev, me näeme läbi, mida laulja ja näitleja tegelikult mõtlevad," märkis muusikajuht.

"Kui see sulandub sõnade ja emotsioonidega, siis see jõuab silmapilk publikuni. Kui mitte, siis pole lauljatel mitte millegi taha pugeda, pole suurt muljetavaldavat orkestrit, me näeme kohe, mida tegelikult mõeldakse. See nõuab suurt harjutamist ja kui seda hästi teha on see publiku jaoks vaimustav," kinnitas Lawrence-King.

Etendused toimuvad Eesti Muusika ja Teatriakadeemia suures saalis.