Kadrioru kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös käivitus 26. märtsil uurimisprojekt, mille eesmärgiks on Kadrioru lossi laemaalingute seisundi kontroll, võimalike kahjustuste kaardistamine ja ulatuslikud uuringud.

Kadrioru lossi peasaalis asub keskne suuremõõtmeline laemaaling ning külgedel paiknevad neli väiksemat maalingut. Tegemist on kõige olulisema 18. sajandi esimesel poolel krohvile maalitud laemaaliga Eestis. Seni on kaudsete andmete põhjal laemaalingu autoriks peetud Johann Friedrich Londiceri ja selle loomise ajaks 1746. aastat.

"Praeguse uurimuse üks osa on täpsustada või leida kinnitusi või viiteid sellele, millal laemaal täpselt valminud on, sest loss ehitati Põhjasõja tingimustes ning meil ei ole peaaegu üldse dokumente säilinud. Me ei tea, kas see valmis 1720. või 1740. aastatel," selgitas Murre ning lisas, et praeguse töö fookus on maali enda olemus. Muuseumijuht toonitas, et hetkel laemaaling veel ei pudene ja töö ei ole avariiline.

"Autorlusega on nii, et Jüri Kuuskemaa on Moskva arhiivist leidnud ühe dokumendi, mis on väljamakse lipik Londicer nooremale laemaali tööde eest, aga me ei tea, kas Londicer noorem 1746. aastal restaureeris või parandas kahjustatud tööd, sest aasta varem oli toimunud tulekahju, või maalis ta need ise sel aastal esmakordselt," sõnas Murre "Terevisiooni" stuudios. Ta lisas, et hetkel uuritaksegi, kas töösse on panustanud kaks kätt.

Kesksel maalil on kujutatud süžee Vana-Rooma luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorfoosid". Maal ise pärineb Ovidiuse teose Pariisi väljaandest, kuhu tegi vastava gravüüri flaami kunstnik Magadalena van de Passe.

"Maalil näeb Diana ja Aktaioni lugu printsist jahimehest, kes sattus nägema kümblevat jahijumalannat koos nümfidega. Jumalanna karistas teda selle eest ja muutis ta hirveks ning ta enda jahikoerad puresid ta surnuks," selgitas Murre.

"18. sajandi alguse õukonnakunsti kontekstis viitas see sõjavõidule. Venemaa saavutas võidu Rootsi kuninga Karl XII üle ja need jahikoerad viitavad endistele liitlastele, kes poolt vahetasid," lisas ta.

Keskse maali ümbert leiab väikesed kompositsioonid ehk emblemata'd, millel viljavihk sümboliseerib riigi jõukust ja ühtlust, pääsuke kevadist heade sõnumite toojat, liilia puhtust ning roos ilu ja kannatustega seotud küsimusi.

Murre sõnul on uurijate jaoks laemaali juures kõige põnevam selle restaureerimise ajalugu. "Uurime, kuidas elukutse muutus restauraatorist konservaatoriks. Ulatuslikumad tööd selle laemaaliga võeti ette 1930. aastatel, kui kogu laekonstruktsioon välja vahetati, maalikiht kinnitati kipsiga ja lagi maali kohalt võeti ära. Saeti palgid maha ja maal kinnitati uuele laele," selgitas Murre.