"Hispaania maastikud Fortunyist Picassoni" toob Kadriorgu sissevaate Hispaania kunsti üleminekuetapist 19. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni. Eesti ja Hispaania kuraatori koostöös valminud väljapanekus ilmneb, kuidas muutus Hispaania kunst pärast akademistlikku kujutamislaadi. Läbi valgemaks muutunud maastikumaali hakkas kujunema ka identiteet.

"Me näitamegi siin seda kriisi ja ka reaktsiooni, sest pärast seda, kui need erakordselt andekad maalikunstnikud kasutasid valgust nii nagu mitte keegi teine Euroopas, kui nad kogu riigi muutsid lõuendiks, oli ka vastureaktsioon," tutvustas näituse kuraator Carlos Alonso Pérez-Fajardo. "See ilmnes intellektuaalide ja teiste maalikunstnike väites, et tegelikult on oluline see, mida inimene tunneb, asi pole selles, kuidas ta välja näeb, vaid selles, mis tunde ta tekitab," jätkas ta.

Näituse Eesti-poolne kuraator Aleksandra Murre ütles, et näitus võimaldab tõmmata paralleele maastiku kujutamise käsitlustega ka Eesti sajandivahetuse kunstis.

"See ei ole lihtsalt kujutav maastik, nagu toome näituse alguses 19. sajandil, turistilikud vaated, mis kujundavad kanoonilisi õigeid vaatenurki olulistele mälestusmärkidele, mis tähendab, et igapäevane keskkond muutus läbi kunsti oluliseks mälestusmärgiks," rääkis Murre.

Teine teema, mida näitusel jälgida, on kultuuride kirevus. Araabiamaade kultuuri mõju peegeldub näiteks Andaluusia pärandis, millest oma kunstis tõukus ka Pablo Picasso.

Hispaania modernistliku kunsti näitus Kadrioru kunstimuuseumis jääb avatuks kuni 25. augustini 2024.