Näituse kuraatorid Madli Ehasalu ja Triin Metsla on tekitanud Kadrioru kunstimuuseumi saalidesse põnevaid dialooge kaasaegsete kunstnike ning muuseumi kogudest pärit teoste vahel. Nad jälgivad, kuidas kunstnike suhe loodusesse ja keskkonda ajas on teisenenud.

Teiste teemade seas tegeletakse kuraator Madli Ehasalu sõnul näiteks umbrohu väärtusküsimustega, erinevate hierarhiatega ja selliste ümbermõtestamistega, et kuidas loomadega koos kunstiteost luua.

Näiteks Austraaliast pärit Sophie Durandi installatsioon sai alguse EKAs õppimise ajal Paljassaarest leitud hukkunud luikedest ning samal ajal kuuldud loost ühes kauges saarestikus väljasurnud linnuliigist. "Kujutlesin, kuidas siit leitud surnud luige sulgedest saaks ehitada pesad neile teise saarekese lindudele ja püüdsin need kaks lugu tuua sellesse ruumi," selgitas Durand linnutaolisele isikule loodud pesa tagamaid.

Arhitekt ja fotokunstnik Paco Ulman ütleb, et on isegi üllatunud, kuidas tema fotod hakkasid kokku kõlama 19. sajandil sündinud maalidega. "Kujutaks ette, et neid minu leide Tallinna lähiümbruse jäätmaadest, mida me muidu kujutame ette koledate maastike või ruumidena, seob mõlemaid teatud romantilisus ja selline imelik ilu," arutles Ulman.

Näitus Kadrioru kunstimuuseumis on avatud kuni märtsi alguseni ning väljapanekuga kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid.