Näituse idee "Kohanemise kunst" töötab Metsla sõnul kahel tasandil. "Loome dialoogi kaasaegsete kunstnike ja vanameistrite vahel ja uurime, kuidas on kunstnikud suhestunud oma elukeskkonnaga tänasel päeval, sajand tagasi, kolm sajandit tagasi," rääkis ta.

"Viimase 10 aasta jooksul on see (keskkonna teemad-toim.) väga humanitaariasse jõudnud. Me räägime siin keskkonna- ja loodushumanitaariast ja see kunstnike poolt mure tundmine on tõstatumas üha teravamaks teemaks kunstimaailmas," ütles Metsla. Poliitilised žestid püüavad Metsla sõnul küll rohkem pilku, kuid ka humanitaarias on rohkem keskkonnakonverentse, näituseid. "Ma vaatan Eesti viimaste näituste peale ja mul on tunne, et see teema on üha rohkem ja rohkem kasvamas," sõnas Metsla, tuues välja, et Kumuski on viimase aasta jooksul toimunud mitu looduskeskkonna ja antropotseeniteemalist näitust.

"Kohanemise kunst tähendab seda, et ka meie näitusekorraldajatena oleme kohanenud. Kõik teosed, mis on näitusel, on varem juba loodud. Näituse kujundus on samuti jääkidest loodud," rääkis Metsla. Ainukese uue teosena on sündinud Johhan Rosenbergi performance, mis suhestub Kadrioru lossi laemaalil kujutatud Ovidiuse "Metamorfoosidest" pärit stseeniga.

Metsla usub, et kujutav kunst on võimeline inimeste harjumusi muutma. "Ta on väga visuaalne. Selles visuaalses on ta köitev, kuid juhib inimesi ka probleemideni. Ma arvan, et teadusartiklid kohe ei jõua inimesteni, kuivõrd sel pole taga mingit poliitilist jõudu, kuid kunst oma visuaalsuse tõttu jõuab inimesele paremini kohale," arvas ta.