"Hispaania maastikud Fortunyist Picassoni" toob Kadriorgu sissevaate Hispaania kunsti üleminekuetapist 19. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni. Näituse ettevalmistamine võttis aastaid, kuna töid otsiti erinevatest Hispaania muuseumidest ja erakogudest.

"Loomulikult oleks palju lihtsam olnud võtta valmis näitus, aga me läksime keerulisemat teed pidi. Meil oli Hispaania-poolse kuraatori Carlos Alonsoga kindel kontseptsioon, mida me tahame näidata ja me otsisime neid teoseid, mis selle kontseptsiooniga sobivad. Kui ühte tööd ei saanud, siis otsisime teise, mis väljendaks sama," selgitas näituse Eesti-poolne kuraator Aleksandra Murre. 

Näitus toob esile Hispaania kui riigi ja rahva identiteediotsingud ja ning selle ümber toimunud teravad vaidlused, millele viitab ka musta ja valge Hispaania vastandamine näituse pealkirjas.

"Valge Hispaania pooldajad manasid näole alalise naeratuse – me saame eurooplasteks, me oleme moodsad, me oleme rõõmsad. Musta Hispaania esindajad ütlesid, et me peame sellesse Euroopasse tooma seda, mis meil on. Midagi sellist, mida mujal ei ole. See on see valge ja musta konflikt – valge kujutab seda, mida sa näed, must kujutab seda, kuidas sa tunnetad," rääkis Murre. 

Valge Hispaania suur meister oli Joaquín Sorolla, kelle maalidel näeb Valencia randu ja rõõmsaid inimesi. "Ega seal Valencias rannas olles ei olegi mingeid muresid ega ängi ega musta Hispaania sügavmõttelisust. Tema kunst sobib sellise helge pildiga, mis on tänapäevani Hispaania turunduse lipulaev."

Musta Hispaania esindaja Isidre Nonel tõi oma maalidele ühiskonna poolt hüljatud inimgruppe, näiteks mustlasi. "Tal on maalitud terve sari mustlasnaisi, kelle nägusid me ei näe, kes on sissepoole tõmbunud. Kunstnik lõi kuvandi sellest ilmajäetuse tunnetusest," selgitas Murre.

20. sajandi alguses astub oma esimesi kunstnikusamme ka Pablo Picasso, kelle varaseid töid on näitusele välja pandud kolm tükki. "Kataloonia oli sajandi alguse Hispaanias eriline koht – see oli majanduslikult paremal järjel ja intensiivne kultuurieluga. Picasso oli noor poiss, kui ta saabus Barcelonasse õppima. Ta sattus sellesse suppi, kus oli palju modernistlikke kunstnikke, keda ta imetles, kellelt ta õppis ja keda ta ületas. Barcelona modernism on Picassole nagu tõukelava, kust ta võttis teemad, elutunnetuse ja filosoofia," rääkis Murre. 

Hispaania modernistliku kunsti näitus jääb Kadrioru kunstimuuseumis avatuks kuni 25. augustini.