Demokraatia nõrgenemist ja autokraatlike riikide tõusutrendi näitavad kõik sõltumatud demokraatiaindeksid. Maailma rahvastikust 71 protsenti elab autokraatiates ja vaid 29 protsenti demokraatiates (sellest liberaalsetes demokraatiates omakorda vaid 13 protsenti, sh Eesti)¹.

Kuigi demokraatia allakäik hõlmab eri tahke, näiteks usaldusväärsete valimistulemuste kahjustamist, digivabaduste ja -õiguste piiramist, noorte pettumust poliitilistes parteides, ühiskondi lõhestavat korruptsiooni ja polariseerunud poliitikamaastikke, tuuakse välja, et demokraatia komponentidest on enim kahjustada saanud ja väheneb sõnavabadus², aga ka oskus pürgida tasakaalustatud konsensuseni³. Demokraatliku valitsemise aspektist toob Bertelsmann Stiftungi (BTI) transformatsiooniindeks 2024 välja, et paljude riikide valitsejad on kaua tähelepanuta jätnud pideva dialoogi ja kodanikuühiskonna otsustusprotsessidesse kaasamise ning toonud sellega kaasa suurima tagasilöögi just ühisosa ja kompromisside leidmise oskuses ning tahtes.

Kuigi Eestis on riikide võrdluses veel demokraatiaga kõik hästi, on ka meil (ohu)märke, mis nõrgestavad demokraatia tervist. Eesti inimarengu aruandes tõdevad teadlased, et kehv ja tihtipeale afektiivne avalik aruteluruum on infoajastu üks suurimaid probleeme. Aruteluks vajalike oskuste arendamine peaks olema riiklik huvi, sest dialoogilisem suhtlus ja ühismeelele püüdlemine loob paremat elukeskkonda ning usaldust riigi ja tema kodanike vahel⁴. Kui inimesed tunnevad, et nende arvamuste ja vajadustega ei arvestata, tekitab see trotsi ja eemaldumist, soodustab alternatiivtõlgenduslike sotsiaalmeediagruppide teket, valeinfo tarbimist, polariseerumist ja üldist usaldamatust⁵. Viimatine Eesti ühiskonna lõimumismonitooring tõi välja ehmatavad numbrid: iga kümnes eestlane ja iga neljas Eesti muust rahvusest püsielanik ei tunneta end aktiivse osana Eesti ühiskonnast⁶.

Kuuluvust ja sidusust ei saa luua ülalt alla ega ka valimistega iga nelja aasta tagant. Tarvis on investeerida kohtadesse ja struktuuridesse, kus igapäevademokraatia saab toimida.

On oluline, et oleks võimalikult palju ja lihtsasti ligipääsetavaid kohti avalikus ruumis (nt külaplatsid ja -saunad, kogukonnaaiad ja -majad, ühisköögid, autovaba tänavaruum jm sotsiaalne taristu), aga ka ankurasutusi (nt raamatukogud), mis toovad erinevaid vaatenurki kokku, soodustavad turvalisi kontakte ja eneseteostust, tõsisemaid suhteid ja dialoogi, kuuluvus- ja kogukonnatunnet.

Raamatukogu roll igapäevademokraatias

Sellise inimesi kokku toova, siduva ja empaatilise vaimse ja füüsilise ruumina põlistatakse aina enam raamatukogusid. Neutraalse kokkusaamisruumi üleüldise vähesuse juures on raamatukogust saanud hindamatu väärtusega turvaline tasuta kohtumis- ja suhtluskoht. Hiljuti kirjutas The Guardian⁷ lootusrikkalt, et USA Z-põlvkond avastab taas raamatukogu hüvesid. Ühest küljest kannustab seda protsessi noorte igatsus autentse ja turvalise füüsilise keskkonna järele, aga ka väärtused, mida raamatukogud esindavad, ning võimalus suhelda.

Samas peegeldab USA demokraatia kasvavat defitsiiti just raamatukeelu-liikumine ja raamatukogudes toimuv. Paljudest raamatukogudest (sh kooliraamatukogudest) on saanud sõna otseses mõttes vabaduste kaitsmise eesrinne ja raamatukoguhoidjatest plakatitega vähemuste õiguste eest seisjad. PEN America andmed näitavad aina süvenevat tsensuuri raamatutele, mis käsitlevad rassi või seksuaalset orientatsiooni, aga ka ajalugu. Selle tulemusel seisavad raamatukoguhoidjad silmitsi uue reaalsusega, kus nad on langenud usulis-poliitilise aktivismi ohvriteks: on juhtumeid, kus neid kiusatakse, trollitakse sotsiaalmeedias, mõnitatakse avalikult ja vallandatakse. Ainsaks lootuseks on kogukondade tugevam koondumine oma raamatukogude selja taha ja ühine väljaastumine demokraatia kaitseks⁸.

Nii nagu demokraatia pole vaid poliitika, pole ka nüüdisaegne raamatukogu vaid raamatute laenutamise koht. Eestiski on raamatukogud aina enam valmis tegema koostööd kogukondadega ja pakkuma turvalist ruumi olulisteks vestlusteks.

Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus

2022.‒2023. a katsetas Eesti Koostöö Kogu koostöös raamatukoguhoidjate ühinguga raamatukogutöötajatele mõeldud arenguprogrammi Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus⁹ eesmärgiga toetada raamatukoguhoidjate enesekindlust ja oskusi dialoogi läbiviija ja kaasajana. Meil on praegu kahekümne kolmes omavalitsuses koolitatud raamatukoguhoidja, kes oskab märgata, millised teemad on tema piirkonnas parasjagu olulised, vajavad kogukonnana ära kuulamist ja lahti rääkimist. Neil on oskused tuua inimesi kokku ja luua struktureeritud vestluse abil sidusamat ning koostöisemat kogukonda, olla neutraalne sild omavalitsuse ja kogukonna vahel või aidata naabruskonnas alles tekkida ideedel ja unistustel. Sellised dialoogiringid raamatukogudes aitavad meil kõigil treenida isiklikku arutelumusklit ja muuta ühiskonda dialoogiringi haaval tervemaks.

Meie reaalne valmisolek demokraatia kaitseks

Kindlasti pole neid oskusi ülemäära paljudes raamatukogudes ja kõik pole veel taolisteks tegevusteks kaugeltki avatud. Ent tagasiteed pole. Demokraatia vajab tugevaid ja kogukonnale lähedasi raamatukogusid ning raamatukogud vajavad investeeringuid ja uusi oskusi. Dialoogi korraldamise oskustega raamatukogu kasvatab mõju kogukonnas ja omavalitsuses ning on osa vaimse tervise parandamisest ja kriisiennetusest.

Vastamata jäävad praegu küsimused, kuidas teha poliitilisel tasandil nähtavaks raamatukogude kasutamata potentsiaal riigi ja kohaliku elu arendamisel, millele viitab ka Praxise raport¹⁰ ja kuidas valdkond ise kohaneb ning tuleb toime lisanduvate uute ootustega.

Raamatukogu on kõikjal maailmas, sh meil, vabadusi, ligipääsetavust ja avatust sümboliseeriv väärtusruum. Kui me oma ühiskonnas ühisosa leidmist ja dialoogioskusi ei suurenda ning polariseerumise ja eemaldumisega ei tegele, peame küsima: kas meie raamatukogud on valmis USA kombel demokraatia eesliinile viskuma?

¹ V-Dem Institute (2024). Democracy report 2024. Democracy winning and losing at the ballot. University of Gothenburg. https://www.v-dem.net/documents/43/v-dem_dr2024_lowres.pdf
² Ibid.
³ BTI 2024 Transformation Index. https://bti-project.org/en/press
⁴ Sooväli-Sepping, H.; Roose, A. (2020). Sissejuhatus. Eesti ruumiline areng. Eesti inimarengu aruanne 2020. Eesti Koostöö Kogu. https://www.2020.inimareng.ee/sissejuhatus.html
⁵ Sisask, M.; Värnik, A. (2023). Sissejuhatus. Eesti arengut viib edasi vaimselt terve rahvas. Eesti inimarengu aruanne 2023. Eesti Koostöö Kogu. https://inimareng.ee/et/eesti-inimarengu-aruanne-2023-sissejuhatus
⁶ Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2023. Kultuuriministeerium. https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2024-04/EIM%202023%20aruanne.pdf
⁷ Demopoulos, A. (2024). Books and looks: gen Z is 'rediscovering' the public library. The Guardian, 26.01.2024. https://www.theguardian.com/books/2024/jan/26/books-and-looks-gen-z-is-rediscovering-the-public-library
⁸ Kuhn, C. (2024). Library book ban attempts are at an all-time high. These librarians are fighting back. PBS News, 15.04.2024. https://www.pbs.org/newshour/arts/attempts-to-ban-books-are-at-an-all-time-high-these-librarians-are-fighting-back
⁹ Dialoogid kohalikus raamatukogus. Eesti Koostöö Kogu veebileht. https://kogu.ee/kohalike-dialoog-kohalikus-raamatukogus/
¹⁰ Rahvaraamatukogude rolli analüüs. (2022). Praxis. https://www.praxis.ee/tood/rahvaraamatukogude-rolli-analuus/