Lavastaja ja näitekirjanik Anna Jaanisoo kolis vanematega Soome 1990. aastate alguses, olles umbes kuueaastane. "Ma olen kõik koolid ja oma ameti õppinud siin soome keeles," sõnas ta kultuurisaates "OP".

Eestis käib Jaanisoo umbes korra või kaks aastas. Sünnimaale tagasi kolimise peale ta väga mõelnud ei ole. "Kuna ma olen ikkagi siin kasvanud ja elanud, on mul tunne, et ma olen siin oma juured sügavamale lükanud. Aga samas ma ei tea! Ka mu ema, kes on sama kaua siin olnud, mõtleb sellele, et võib-olla mingil hetkel tagasi minna," arutles ta.

Septembris esietendus Helsingis Q-Teatris Jaanisoo kirjutatud ja lavastatud "Tuvi toas eli pulu huoneessa", mis räägib kolme põlvkonna elukogemuse kaudu rahvuslikust kuuluvusest, enesemääratlemisest uues kultuurilises keskkonnas ja ka kohanemisest. Jaanisool sündis debüütlavastuse idee Pärnus puhates.

"Istusime ühe restorani hoovis ja kõrvallauas oli soome perekond ja nad rääkisid omavahel soome keeles. Ma hakkasin mõtlema selle peale, et millest tuleb see, et soomlane tunneb teise soomlase välismaal kergelt ära. Ilmselt tunneb eestlane teise eestlase ka. Seal tuleb nagu mingi selline tunne, et ei taha ennast välja näidata, et ma olen ka soomlane või eestlane," selgitas ta. "See lugu räägib ühe väliseestlase vaatepunktis elust Soomes ja Eestis ning nendest küsimustest."

Kaheksa aastat Eestis elanud soomlane Anna Laine märkis, et "Tuvi toas eli pulu huoneessa" on korraga nii kurb kui ka rõõmus vaatamine. "See oli naljakas ja ma tundsin selle üle rõõmu, et nii häid lavastusi tehakse, aga siis ka kurb, et okei, meie ühiskond, seal on veel väga palju tegemist."

Lainele rääkis lavastus sellest, kuidas Soomes elanud inimene, kes on Eestist pärit, Soome ühiskonda näeb ja vaatab. "Kas ma tahan jääda? Kas ma tahan koju naasta? Sellised ei ole sul mõttes, kui sa elad oma kodumaal. Aga kui sa lähed sealt ära, siis sa hakkadki mõtlema, kes ma olen ja kes on minu soomlased, kes on minu eestlased," arutles ta.

Samuti tõi ta välja, et lavastuses paistis välja, kuidas soomlased eestlaseid näinud on. "Ma nüüd ei oskagi öelda, kas veel on nii, et soomlased vaatavad eestlaseid, et okei, ta on kuskilt mujalt, aga tollal see oli nii, et soomlased nägid, et ta on välismaalane. Meil on olnud need ajad, kui me oleme ka olnud natukene üllatunud, kui klassiõde või klassivend on mujalt," sõnas Laine.