Esimene mõte "Rändajate" jaoks tekkis Eva Seppingul juba 2012. aastal, kui ta käis esimest korda Eesti Kirjandusmuuseumi ekspeditsiooniga Siberis. "Filmi endaga ma hakkasin tegelema 2017. aastal ning võtteperiood oli vahemikus 2017. kuni 2019. aastani."

"Üks teema, mis mind huvitas, olid rahvussuhted ja see, kuidas erinevad identiteedid võivad olla ühe inimese sees ning just sellised identiteedid, mis teineteist pealtnäha välistavad," selgitas ta ja lisas, et teda võlus väga Eesti kogukond, eriti just see, kuidas nad on oma juured säilitanud, aga samas ka kohanenud. "Alguses ma tahtsin teha filmi meestest, kohalikud mehed on väga edukad, mina nimetasin neid oligarhideks, aga siis nad ükshaaval lõid põnnama, sest nad olid ka seotud poliitikaga, aga siis jäidki kolm naist, kes olid valmis meid endale lähedale laskma."

Esialgu plaanis Sepping teha sellest materjalist sarja "Eesti lood" raames lühidokumentaali, kuid jõudis lõpuks ikkagi täispika filmini. Filmi montaažiga alustasid nad 2019. aastal, mille peale kulus mitu aastat, aga siis tuli Vene-Ukraina sõda. "See rikkus ennekõike ära ukrainlaste elu, aga see pani mind ka oma filmi suhtes halvasti tundma, sest ma ei näinud seda kurjust läbi, sest kui ma materjali läbi vaatasin, siis igast kaadrist kisendas sõja eelõhtu."

"Õnneks see fookus ei ole Venemaa, see on ainult foonil, ma ei tahtnud näidata, kui halvasti ja armetult inimesed seal elavad, vaid ma püüdsin Siberi elu näidata pigem nii ilusana kui vähegi võimalik, et anda vaatajale mõista, mida võivad need inimesed tunda, kes sellise võimsa looduse keskel elavad," selgitas ta.

"Rändajad" on Eva Seppingu esimene dokumentaalfilm. "Ma tegin ka nalja, et see on minu esimene ja viimane vaatlev dokfilm," ütles ta ja mainis, et nii mahukas projekt tõmba tegija ikkagi väga läbi. "Eriti see, kui sa pead reisil piiratud aja jooksul võtted ära tegema, see on väga riskantne, sul ei ole mingit garantiid, et selle kahe nädala jooksul, kui sa seal oled, ka midagi juhtub."

"Ma võtsin väga suure tüki esimeseks filmiks ning mul on väga hea meel, et esilinastuse järel on tagasiside olnud positiivne, isegi inimesed, kelle arvamust ma väga kartsin, ütlesid kiitvaid sõnu ja lubasid isegi arvustuse kirjutada," mainis režissöör ja kinnitas, et see lisab indu ka tulevikus veel filmindusega tegeleda.