Ingomar Vihmar on nüüdseks olnud Endla teatri loominguline juht kümme aastat. Kuigi varasemast tööelust võib täheldada, et ta ongi oma ametites kümme aastat olnud, siis hetkel Vihmaril kindlat plaani lahkuda pole. "Ega mõtete eest ei pääse. Igasuguseid variante on kogu aeg ja ikka kahtled ja mõtled ja vaatad. Mis puutub minevikku, siis kuidagi nii on olnud, et olen igal pool kümme aastat olnud, aga võib-olla seda reeglit võib ka muuta. See ei tähenda, et see kümme jääb kümneks. Vaatame," selgitas Vihmar.

Vihmari ametiajal on Endla teatriga liitunud mitmeid näitlejaid, nende hulgas ka väga armastatud näitlejaid. "Kui ma Pärnusse läksin, siis, ega ma mingit statistikat ei pea, aga ma arvan, et seal oli umbes 13 näitlejat ja külalisrolle oli umbes 50. Aga nüüd on see muutunud. Selline hulk nagu praegu näitlejaid on võikski teatril olla, siis see süsteem töötab. Võib-olla võiks mõni veel olla, sest iga aasta ju lõpetab noori ja väga kahju on nii vähe võtta, tegelikult peaks mingisugune noorenemine kogu aeg käima, aga sellises olukorras nagu praegu, ei ole ma kõigis valikutes väga vaba," tõdes Vihmar.

Selle sama raske olukorraga ongi Vihmar oma meeskonnaga Endlas hiljuti tegelnud. "Mõelnud, mis tükke välja tuua, mida ära jätta. Selleks hooajaks on planeeritud üks suur lavastus, aga peame läbi mõtlema, kas see mahub eelarvesse või mitte. Väga kahju, kui ta ära jääks, aga nüüd sellest maailm seisma ei jää," nentis ta.

1992. aastal lavakunstikooli 15. lennu vilistlane Vihmar ise enam ammu lavale ei kipu. "See juhtus päris alguses Ugala teatris ja õigel ajal. Läksin enne seda Viljandi Kultuuriakadeemiasse ja andsin seal tunde, tegelesin tudengitega, ja siis ma sain aru, et lavastaja- ja näitlejatöö on täiesti vastandlikud. Võib-olla mõjutas see ka, et sain kohe esimese lavastuse eest päris palju tunnustust," selgitas Vihmar.

Vihmari hinnangul hea näitleja ei saa olla hea lavastaja. "Näitlejaks ega lavastajaks ei saa õppida. Sa kas oled või ei ole näitleja või lavastaja. Natukene on võimalik, aga näitleja puhul on sul see sarm sees olemas. Põhjus, miks meil ühte näitlejat on mõnus laval vaadata, teist võib-olla natukene vähem, on tema sarmis. Koolis saab seda sarmi küll arendada, saab mingi kindluse ja samamoodi lavastajaga," tõdes Vihmar.