"Ma saan sellest Teatriliidu ja Eesti Näitlejate Liidu juhtide kommunikatsioonist inimlikult absoluutselt aru, et lahendus ei ole lõpmatult teatripiletite hindade tõstmine, sest sellega lõigatakse suur osa ühiskonnast saalidest lihtsalt välja ja see on juba toimunud, ma arvan, kas piletihind tõuseb 35 euro pealt 45 euroni, see psühholoogiline barjäär on seal ammu murtud," ütles Meelis Kubits ja lisas, et kättesaadavuse teema on kahtlemata oluline, aga teatrid peavad ka ise olema innovaatilised.

Kubits ise unistab sellisest mudelist, et näiteks Eesti Draamateater pakuks paarikümnele jõukamale eraisikule 1000-eurost hooajapiletit, kus ta saab teatris alati selle koha, mida ta soovib. "Ülejäänud toetajapiletist tekkinud väärtust läheb näitlejate toetuseks," lisas ta.

"Ma ei tea statistikat, kui palju Eesti tippteatrid on külastanud viimastel aastatel maakondi, aga meil on olemas riiklik programm, selle peaks üle vaatama, et teater jõuaks ka kohtadesse, kust on niikuinii keerulisem pealinna sõites saali jõuda," mainis Kubits.

Kubits: rahvusraamatukogu renoveerimiseks kulub Draamateatri 20 aasta eelarve

Kubits ütles, et ta ei tea, kas teatriliidu inimesed või teised aktiivsed loojad, kes seda debatti peavad, on korra mõelnud sellisele numbrile nagu 105 miljonit eurot, mis maksab rahvusraamatukogu renoveerimine. "See on Draamateatri 20 aasta eelarve ja see ei ole etteheide või kriitika ühele ministrile või parlamendi koosseisule, sest need otsused on tehtud mõnda aega tagasi."

Tema arvates on rahvusraamatukogu ka väga küsitav hoone, sest Kubitsa arvates ei saa rääkida sellest kui kogukonnakeskusest. "Kogukonnakeskus on Noblessneris, Rotermannis, Krulli kvartalis, minu poolest isegi väikekodanlikus Viimsis," mainis ta ja lisas, et rahvusraamatukogust on kujunemas kultuurirahva Rail Baltic. "Me saame selle valmis, aga kellele ja mille jaoks?"

Meelis Kubitsa sõnul on aga kultuuriraha investeerimine betooni vaid takistusjooksu üks tõke. "Meil on paisuv ametkond, meil on betoon, meil on loomevaldkonna enda ülepakkumine, mis on raske teema muusika- ja kunstirahvale, aga eestkätt just teatrile," ütles ta ja küsis, et kui öelda, et selle riigieelarve menetlemise käigus, siis mitu valikut sul reede õhtul Tallinnas kontserdile minekuks on. "Kas 10, 24 või 48?"

Kubits: kultuuriinimesed ei peaks ainult nõudma, vaid peaksid ka võtma enam vastutust ühiskonnas toimuva eest

"Mina kodanikuna väga ootaks, et kultuuritegelased osaleksid tervikuna rohkem ühiskondlikus elus," sõnas ta ja mainis, et ta unistab sellest, et kultuuritegijad võiksid koos ettevõtjatega teha ettepanekuid, kuidas riigi elu korraldada. "See ei ole ainult ettevõtjate kohustus, meil on selline mulje jäänud, et ettevõtjad peavad tegema kogu aeg ettepanekuid, kuidas ühiskondliku laiapindse kokkuleppe alusel eelarvet suunata või milliseid pikki sihte Eestile panna."

Tema arvates võiks näiteks Elmo Nüganen öelda, kuhu me liikuma peame. "Ma arvan, kui ta ütleks, siis keegi ehk isegi kuulaks," ütles ta ja lisas, et Eestis on loomeliidud ja suured loojad alati väga suurt rolli mänginud. "Eri Klasi autoriteet tõstis ettevõtjatelt rahvuskultuuri fondi 1992. aastast alates sadu ja sadu miljoneid kroone, kultuurkapital ja rahvuskultuuri fond on need institutsioonid, tänu millele loojad üldse ellu jäid."

"Mis õigusega vaikivad kultuuritegelased nendes küsimustes, mis puudutavad julgeolupoliitikat, korruptsiooni, riigireformi ja üleüldiseid väärtusküsimusi ühiskonnas," küsis Kubits ja ütles, et kultuuriinimesed ei peaks ainult nõudma, vaid võtma enam vastutust ühiskonnas toimuva eest.

"Ei ole mingisugust õigustust, et kui sa oled kasvatanud endale lahedad vuntsid ja ostnud endale second hand poest lahedad prillid, siis riik peab selle kohe läbi miinimumpalga kinni maksma," rõhutas ta.