Eesti kultuur sünnib vahel ka laudas, täpsemalt Palamullal, kus asub Rao Heidmetsa filmitalu. "Palamulla tulebki suureks teha. Enne tuleb suur filmistuudio teha ja siis Palamulla läheb suureks," selgitas Heidmets, miks ta endisesse Palamulla taluhoonesse filmistuudio rajas. "Siin ei olnud isegi katust peal, kui mina selle ostsin. Olid ainult paekiviseinad," lisas ta.

"Juba umbes aastal 2007 oli meil siin võimalus natukene filmida ja eks ma igasse filmi, mis ma ka mujal stuudiotes teinud olen, olen mingeid tükke siin teinud. Kui on olnud loodust vaja filmida, oleme operaatoriga otsinud putukaid ja liblikaid, sest koht on hea," tõdes Heidmets.

Heidmetsa sõnul võtab animaatoriamet väga palju aega. "Päevas peab kaheksa tunniga seitse sekundit filmi valmis olema. See on selline standard, mida jaksab teha. Võiks kaks korda rohkem teha, aga siis animaator jääb hätta, ta ei jõua," naeris Heidmets.

Mõte uueks animatsiooniks "Idüll", kus löövad lisaks nukkudele kaasa ka päris näitlejad, tekkis siis, kui algas Vene-Ukraina sõda. "See oli paar kuud käinud ja vaatasin õudusega, et jäädaksegi tapma Ukraina poisse ja keegi ei tule appi, keegi ei näegi seda," tõdes Heidmets. "Täna näeme, et on tuldud appi, aga natukene. Peaaegu kolm aastat on see õudus kestnud ja mulle siin Palamullas tundub, et võiks rohkem aidata, aga paraku mingitele tüüpidele, kellel on see võimekus ja raha, see nii ei tundu," lisas ta.

Enda kõige olulisemateks peab Heidmets filme "Kaasasündinud kohustused" (2008) ja "Papa Carlo teater" (1988). "Animafilmidega on selline lugu, et sa teed filmi valmis ja peale seda ei ole sul sellega mitte midagi teha. Ainult saata festivalidele. Ja need filmid on just nimelt saanud kõige paremaid auhindu. Kõik filmid on omad lapsed ja on armsad, aga see, kellel on rohkem medaleid kaelas on siis rohkem armas," muigas Heidmets.

"Papa Carlo teater" oli nomineeritud ka Kuldsele Palmioksale. Kuigi film oli ühiskonnakriitiline, õnnestus see siiski tehtud saada. "Me pidime käima Moskvas stsenaariume kinnitamas. Ühe stsenaariumiga käisid seal kinnitamas, siis panid selle laua sahtlisse ja filmi tegid nii nagu tahad. Algul ma rääkisin selle Carlo kohta naljatades, et me tegime filmi, mis näitas, kuidas diktaator kooleb oma jamasse ära ja rahvas saab võidu, aga nüüd mõtlen, et nii oligi. Sest aasta hiljem, kui me olime Carloga välja tulnud, Nõukogude Liit laguneski ära. Piisas, et nad kinodes nägid seda ja said aru, mis teha," selgitas animaator ja seab sarnased lootused ka oma uuele filmile.

"Selles mõttes ma arvan, et kui see sõjafilm nüüd välja tuleb, siis need tüübid, kellest sõja saatus sõltub, saavad aru ja lõpetavad selle ruttu Ukraina kasuks ära," lootis Heidmets.