Näituse idee sai Gordini sõnul alguse ühest artiklist ajalehes "Postimees", mis kirjeldas Maarjamäe "kuuraketi" all peituvat salapärast punkrit, mille kaudu saab konstruktsiooni sisse minna. Vanade jooniste järgi on monumendi all ruum, mida keegi ei ole avanud viimase seitsmekümne aasta jooksul.

"Milleks see tehtud on ja mis selles peitub? Kui kaevata välja luuk ja avada salapärane punker, siis ehk viib see punkti, kus kõik vastuolulised aspektid moodustavad lõpuks tervikpildi," sõnas Gordin.

Näituse raames mõtiskles Gordin problematilisest arhitektuuripärandist ja selle mõjust inimeste eludele.

Galerii keldrikorrusel eksponeeritud video kommenteerib 2007. aastal valminud Kristina Normani videot "Monolith".

Näituse teine osa kajastab teistlaadseid monumente – Eesti mõisaid, mis on küll sageli vaenulike võimude poolt ehitatud, kuid aegade vältel kaotanud esialgse poliitilise alatooni, muutudes pelgalt kultuurimälestiseks.

Näituse raames eksponeerib Gordin aastatega kogutud fotosid mahajäetud mõisakorteritest ja hoonetest leitud isiklikest asjadest.

Alexei Gordin (1989) on peamiselt tuntud maalijana, kuid tegeleb ka foto-, video- ja performance'ikunstiga. Loomingus näitab Gordin musta huumori abil (kunsti)maailma absurdsust ja inimeste võõrandumist, käsitledes ühtlasi ebavõrdsuse ja marginaliseerunud ühiskonnagruppide probleeme. Gordini loomingut iseloomustavad mõjutused karikatuurist ja viited koomiksi- ja meemikultuurile.

Näitus jääb avatuks 5. jaanuarini.