Maarja Kangro: Eesti riik näitab kirjanikupalga maksmisega intelligentsust
Kirjanike liidu esimehe Maarja Kangro sõnul näitab Eesti riik kirjanikupalga maksmisega oma intelligentsust, sest sellega tunnustatakse ilukirjanduse loomist tööna.
Kirjanike liit kuulutas esmaspäeval välja kirjanikupalga saajad aastateks 2025–2027. 48 kandidaadi seast osutusid valituks Kristjan Haljak, Mart Kangur, Katrin Pauts, Ave Taavet ja Andra Teede.
Kirjanikupalga suurus on 1,1 kultuuritöötaja miinimumpalka ehk praegu 1760 eurot brutos. "Eks igaüks peab kombineerima, kas teeb veel midagi, et saada lisatasusid või elab kokkuhoidlikult ja keskendub kirjandusele, kogub materjali ja mökutab viljakalt, mis on loomiseks ka väga vajalik asi, ja püüab selle palgaga kuidagi toime tulla, mis on kindlasti raske," sõnas kirjanike liidu esimees Maarja Kangro "Terevisioonis".
Ta tõdes, et viie kirjanikupalgalise välja valimine oli keeruline ülesanne, sest kirjanikuna tundis ta kõigi taotlejate suhtes empaatiat. "Nii nagu ütles Märt Väljataga, kes oli valimiskomisjonis: lõpuks tekib selline tunne, et tahaks öelda, et kirjanikupalk kõigile, ülejäänutele ka!"
Luuletaja ja tõlkija Kristjan Haljak on Kangro sõnul praeguse aja Eesti esisürrealist, kes on tõlkinud mitmeid silmapaistvaid teoseid. Haljaku looming on Kangro hinnangul väga kujundirohke ja mänguline. "Siin on tõesti ühiskondliku kaaluga mõtteid, tõsist sentimenti," kiitis ta Haljaku viimast luulekogu "Elektra Domina".
Mart Kangur, kes on samuti luuletaja ja tõlkija, on Kangro sõnutsi ka väga mänguline. "Ta kasutab sageli võtet, et tõstab mõne kõnekujundi, mõne metafoori sõnasõnalisele tasandile ja arendab sealt mingisugust situatsiooni edasi. See annab meile aimu sellest, millised on meie mõtlemise ja ütlemise jõujooned," rääkis ta.
Ave Taaveti puhul tõi Kangro välja tema omapärase huumorimeele. "Ta oskab luua absurdseid situatsioone, toredat vaimukat jaburust, mille me kõik ära tunneme. Sama iseloomustab tema karikatuure."
Sel aastal oma esikromaani "Kateriin ja kurjad onud" avaldanud Andra Teedet peab Kangro väga viljakaks kirjanikuks, kes on avaldanud ka luulekogusid ja kirjutanud näidendeid. "Ta äratas tähelepanu juba 17-aastaselt, kui ilmus tema esikkogu "Takso Tallinna taevas"," märkis ta.
Peamiselt krimikirjanikuna tuntud Katrin Pauts rõõmustas pärast kirjanikupalgaliseks saamist Õhtulehes, et nüüd saab ta krimižanrist korraks välja ronida ja teha asju, mida päriselt tahab.
"Meil on väga hea meel, et selline meede on olemas, mis lubab kirjanikel teha, mida nad päriselt tahaksid teha. Sellega näitab Eesti riik oma intelligentsust, et ta tunnustab ilukirjanduse loomist tööna," rõõmustas ka Kangro.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Juhan Kilumets