Maarja Kangro: konkurentsivõimelist žanrikirjandust võiks alati rohkem olla
Eesti Kirjanike Liidu juht Maarja Kangro sõnas kultuurisaates "OP", et head konkurentsivõimelist žanrikirjandust võiks alati rohkem olla, sest see suurendaks eesti kirjanduse müügipotentsiaali ka väljaspool Eestit.
Kirjanike koguhulk kasvab Eestis pidevalt, kasvanud on ka kirjanike liidu liikmeskond. "Võib öelda, et Eestis on kirjanikke vähemalt kaks korda rohkem kui hunte ja võib-olla isegi sama palju kui karusid. Umbes 500 ringis tuleb viie aasta peale neid, kes ühe ilukirjandusliku teose välja annavad või kaks-kolm," rääkis Kangro.
Eesti kirjandus on Kangro arvates üsna mitmekesine. "Ei saa öelda, et oleks mõni žanr, mis on lausa esindamata, aga ma olen ise hakanud mõtlema, et sellist head konkurentsivõimelist žanrikirjandust võiks alati rohkem olla. See võib-olla tõesti suurendaks eesti kirjanduse müügipotentsiaali väljaspool. Niisugune hea ladus krimi, mis tutvustab ka meie praegust konteksti ja tutvustab seda nii, et inimene väljaspoolt saab selle kohta atraktiivset infot, oleks täitsa teretulnud," sõnas ta.
Keskmine luulekogu tiraaž jääb Eestis 200-500 eksemplari kanti, proosa 700-1000 vahele. Kui kirjanik pole just hittautor, siis enda kirjutatuga siiski ära ei ela. "Enamasti ta peab midagi muud tegema. On need võimalused, et mõni teos müüb hästi ja siis võib-olla aastakese-paar on võimalik ära elada enda kirjutatust, aga enamasti peab kirjanik sinna juurde kas tõlkima, õpetama, loenguid andma, toimetama või siis ka taotlema igasuguseid stipendiume, kirjanikupalka," rääkis Kangro.
"Alati võiks olla rohkem, summad võiksid olla suuremad, alati võiks parem olla. Eesti riik võiks rohkem hoolt kanda oma kirjarahva eest, aga ei saa öelda, et ta üldse hoolt ei kanna. Kindlasti hoolitseb Eesti riik oma kirjanike eest rohkem kui Itaalia riik oma kirjanike eest," ütles Kangro.
Kirjanike liiduga samas maja tegutsevad ka Kirjanike Liidu Noored, kes käivad regulaarselt koos, korraldavad üritusi ja annavad välja ka oma almanahhi "Grafomaania". "Noored tulevad kirjanduse juurde siis, kui nad tunnevad, et nad tahaksid ise midagi kirjutada. See paneb nad ka teisi lugema, et oleks võrdlusmaterjali. Siis need väravad kuidagi avanevad," arvas Kangro.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "OP", intervjueeris Owe Petersell