UNESCO lisas Mulgi pudru vaimse kultuuripärandi nimekirja
Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) vaimse pärandi komitee otsustas lisada inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja mulgi pudru söömise ja valmistamise.
Mulgi puder on traditsiooniline lisanditega kartuli-tangu puder, mis on pärit Lõuna-Eestist Mulgimaalt. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli Mulgi pudru valmistamise komme levinud laialdasemalt üle kogu Eesti.
Lisaks Mulgi pudrule jõudis nimekirja Ukrainast pärit põssanka lihavõttemunade kaunistamise traditsioon.
Põssanka on batika meetodil kaunistatud Ukraina lihavõttemuna. Põssanka valmistamiseks kantakse traditsiooniline muster munale spetsiaalse nõelpliiatsiga, seejärel kastetakse muna värvi sisse. Vahaga kirjutatud kaunistustes kasutatakse ornamente ja traditsioonilisi rahvuslikke mustreid, millel kõigil on oma tähendus.
Põssanka sümbolitega edastatakse isiklikke soove ja sõnumeid. Sedalaadi munad ei ole mõeldud söömiseks, vaid neid hoitakse alles. Kõige rohkem valmistatakse põssanka mune lihavõtete ajal. Munad võetakse sageli kirikusse kaasa, et neid õnnistada ja pärast jumalateenistust koju tuua või edasi kinkida. Lisaks lihavõtetele kingitakse mune suurematel elusündmustel, nagu lapse sünd, ristimine ja abiellumine. Põssanka mune viiakse ka lahkunud omaste haudadele.
"Vaimsel kultuuripärandil on oluline kogukondi ühendav roll, eriti rasketel aegadel. Vaimse pärandi nimekirja, mis aitab tutvustada meie erilisi kombeid, teadmisi ja oskusi laiale maailmale, saab esitada just neid nähtusi, mis on elavad, inimestele nende igapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised," rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja on juba kantud Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, seto leelo ning Võromaa suitsusauna traditsioon. Kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekirjas on ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal.
Toimetaja: Karmen Rebane