Sirje Helme: Eduard Wiiralti tehnoloogia on ületamatu
Kolmapäeval, 8. jaanuaril möödus Eduard Wiiralti surmast 71 aastat. See tähendab, et autoriõigused Wiiralti tööde reprodutseerimisele enam ei laiene. Kuidas see mõjutab Wiiralti tööde kasutamist, selgitasid "OP-is" Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme ja Alle galerii kuraator, kunstiajaloolane Harry Liivrand.
Helme rääkis, et kuna Wiiralti tööde autoriõigused kuuluvad riigile, läksid autoritasud samuti riigile. Saadud tasu eest on kultuuriministeerium välja jaganud Wiiralti nimelist noore kunstniku stipendiumit.
Helme märkis, et Wiiralt on üks Eesti sümbolkunstnikke. "Tema tehnoloogia on ületamatu. Graafikuna on ta ilmselt kõige kallim ja kõige perfektsem graafik," sõnas ta. "Wiiralt on kuidagi see, kes oli, on ja jääb. Tema tehnilisus võlub."
Täpse joonega Wiiralti reprodutseerimine on Helme sõnul kerge. "Ja teine asi –see on ju inimesest. Inimese olemusest on suur hulk tema töid. Kui sa tahad midagi reprodutseerida, siis sa leiad ikka mõne Wiiralti töö, mis justnimelt selleks olemuseks sobib."
Üks Wiiralti populaarsemaid töid on "Põrgu". Allee galerii kevadoksjonil tegi "Põrgu" hinnarekordini – selle eest käidi välja 63 000 eurot. Sügisoksjonil pakuti selle eest 62 000 eurot. "See näitab kui suur vajadus on kollektsionääridel selle töö järele," märkis Allee galerii kuraator Harry Liivrand.
Liivranna sõnul on Wiiralti "Kabaree" ja "Põrgu" maailmakunsti ajalukku läinud. "Ta analüüsib ajastu ahistavaid painajaid ja seda lõbujanu, mis inimesel on ürgselt sisse kodeeritud. Teiselt poolt hirmu, et mis saab, kui sa ärkad sellest pohmelusest," kirjeldas ta ja lisas, et ka aastakümneid hiljem on Wiiralti töödes avastamisrõõmu.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "OP", intervjueeris Ave Lutter