Baleriin Anna Roberta: Hispaanias esinedes oli tunne, nagu oleksin rokk-kontserdil
Eelmisel nädalal andis Eesti Rahvusballeti trupp lavastusega "Korsaar" kolm külalisetendust Sevillas. Eesti Rahvusballeti esitantsija Anna Roberta sõnul tekitas emotsionaalne ja kaasaelav Hispaania publik tunde, nagu ta oleks rokk-kontserdil.
Sevillas Teatro de la Maestranza teatrimajas käis Eesti balletikunsti nautimas 5400 teatrihuvilist. Kuigi eestlastele tundub praegu Sevillas soe, on hispaanlaste jaoks siiski talv ning otsitakse tubaseid tegevusi. Seetõttu ongi jaanuar Sevillas balletikuu.
Eesti Rahvusballeti kunstilise juhi Linnar Loorise sõnul kutsuti eestlased Hispaaniasse heade asjade kokkulangemisel. Viimati käis rahvusballeti trupp samas teatris 2015. aastal.
"Võit on tuua Sevillase hispaania koreograaf, kes on klassikalisest balletist väga hea versiooni teinud, meil on hea tantsutase ja ajastus klapib, sest meil on hooajas sobiv aeg, kus saame nii-öelda rahvusvahelist gastrolli teha," rääkis Looris kultuurisaates "OP".
Sevilla teatrimaja lava on Estonia omast mitu meetrit laiem. "Tantsijad saavad ennast vabamalt tunda, keegi ei pea enda alla tantsima. Meie solistid Anna Roberta ja Ketlin Oja on pikad baleriinid, nad ei pea sammu väikselt enda alla tippima, et jumala eest ära mahuks," kiitis Looris Hispaania teatrimaja lava. "Koduteatris teeme ka häid etendusi, aga tegelikult on ikka vahe. Kui sul on normaalsed lavamõõtmed, siis saad näidata, mida sa tegelikult suudad. See vabadus, hingus, kunst tuleb palju paremini esile. Füüsiline esitus täpselt samamoodi."
"Korsaaris" Medorat tantsiva Anna Roberta sõnul oli Sevillas väga hea esineda, kuid suurem lava vajas siiski harjumist. "Sellel laval on kõige raskem see, et tuleb nii palju edasi-tagasi joosta. Lava on nii suur ja lai, et kui me muidu oleme harjunud paar sammu jooksma, siis nüüd sama muusika sees mõni samm rohkem joosta võtab täitsa võhmale," märkis ta.
Kui Eesti publik näitab enamasti tänu üles etenduse lõpus, siis hispaanlased karjuvad ja plaksutavad kohe, kui neile laval toimuv meeldib. "Näiteks Eestis on vahel lasteetendustel, kui lapsed on pikalt istunud ja siis lõpuks lubatakse, et nüüd võid plaksutada ja karjuda, siis on rokk-kontsert. Siin on kogu aeg rokk-kontsert," naeris Anna Roberta.
Ka Ketlin Oja kiitis nii suurt lava kui ka sooja publikut. "Tantsida suurel laval on ikka midagi hoopis muud, uus hingamine tuleb kohe sisse – sammud on suuremad, hüpped on kõrgemad ja piruetid on kiiremad. Väga hea tunne oli laval olla!"
Hispaania orkestrit juhendas rahvusooperi dirigent Kaspar Mänd. "Akustika on siin väga hea! Orkestriaugus seda kogu aeg ei kuule, aga kui lugu läbi saab, siis kuuled seda järelkõla. See on väga vägev," ühines ka tema kiidusõnadega.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "OP", intervjueeris Ave Lutter