Kultuuri elutööpreemiaid antakse välja kolm ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot, Wiedemanni keeleauhinna suurus on 65 000 eurot.

Keeleauhinnaga tunnustati tänavu keele- ja kirjandusteadlast Tiit Hennostet. Elutööpreemiad pälvisid luuletaja Doris Kareva, kes on lisaks kirjutamisele ka palju luulet tõlkinud ning koostanud mitmesuguseid kogumikke; dirigent Tõnu Kaljuste, kes on kogunud rahvusvahelist tuntust oma muusikalise tegevuse ning mitmepalgelise repertuaariga ning filmirežissöör Peeter Simm, kes on filme lavastanud ligi 50 aastat ning tema tööde kaudu on ekraanile jõudnud Eesti lähiajalugu, lastekirjandust ja kirjandusklassikat.

Aastapreemiaid antakse välja viis, ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot,

Aastapreemia pälvisid Hilkka Hiiop ja Pille Lausmäe plafoonmaali restaureerimise ning rüütelkonna hoone renoveerimisel eest; Kristina Tamm ehk Lilli Luuk romaani "Ööema" eest; Roman Demtšenko Paavli Kultuurivabriku ja Damn.Loud agentuuri juhtimise ning eri festivalide kaaskorraldamise eest; Alisson Kruusmaa, Eero Epner, Jevgeni Grib, Kaspar Mänd, Kristjan Suits, Priidu Adlas ja Tanel Veenre balleti "Valgus maailma lõpust" eest ning Edith Karlson Eestit Veneetsia kunstibiennaalil esindanud näituse "Hora lupi" eest.

Teadusvaldkonnas anti välja üks 65 000 euro suurune elutööpreemia, mille pälvis pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu. Lisaks anti välja kaheksa 20 000 euro suurust teaduspreemiat eelneva nelja aasta jooksul valminud parimate teadustööde eest.

Teaduse aastapreemia laureaadid on Valdis Laan (Tartu Ülikool), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel "Poolrühmad, ringid ja kategooriad"; Joosep Pata (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel "Masinõppel põhinev suurandmete rekonstrueerimine osakestefüüsikas"; Marina Semtšenko (Tartu Ülikool), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel "Taimede ja mullaorganismide interaktsioonide mitmekesisus ja roll ökosüsteemide toimimises"; Ilona Oja Acik, Malle Krunks, Nicolae Spalatu, Atanas Katerski (Tallinna Tehnikaülikool), tehnika ja tehnoloogia valdkond, tööde tsükkel "Anisotroopsetel õhukesekilelistel absorbermaterjalidel põhinevad päikeseelemendid: disain ja säästlike tehnoloogiate arendus"; Elin Org (töörühma juht), Kreete Lüll, Oliver Aasmets, Kertu Liis Krigul (Tartu Ülikool), arsti- ja terviseteaduste valdkond, tööde tsükkel "Soole mikrobioomi seosed tervisega - uus perspektiiv terviseuuringutes"; Kerli Mõtus (Eesti Maaülikool), põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkond, tööde tsükkel "Piimalehmade praakimine ja hukkumine kaasaegsetes kõrgetoodangulistes piimakarjades – multidistsiplinaarne uuring", René Mõttus (Tartu Ülikool), sotsiaalteaduste valdkond, tööde tsükkel "Täpsemad vastused isiksusepsühholoogia Suurtele Küsimustele"; Kristi Viiding, Martin Klöker (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus), humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, tööde tsükkel "Eesti- ja Liivimaa varauusaja mitmekeelse kirjanduskultuuri empiiriline rekonstrueerimine, kontekstualiseerimine ja mõtestamine".

Spordi elutööpreemiaid anti välja kaks ning kummagi preemia suurus on 64 000 eurot. Elutööpreemia laureaat, kergejõustiklane, spordiarst ja sporditraumatoloog Eldur Annus on andnud hindamatu panuse Eesti spordimeditsiini ning sportlaste õnnestumistesse. Kergejõustiklane ja odavisketreener Heino Puuste on Eesti üks edukamaid kergejõustiklasi läbi aegade.

Riiklikke spordi aastapreemiaid anti välja kuus, ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot. Preemia pälvisid Eneli Jefimova, kes sai Pariisi olümpiamängudel 7. koha, lühiraja MM-i pronksmedali, EM-i kuldmedali, juunioride EM-i kuldmedali ning oli aasta nais- ja noorsportlane; Harri Lill ja Marie Kaldvee, kes said kurlingu MM-il segapaaride arvestuses hõbemedali ning pälvisid aasta võistkonna tiitli; Henry Hein eduka treeneritöö eest, olles ühtlasi aasta treener; Holger Peel eduka treeneritöö eest; Johannes Erm, kes sai Pariisi olümpiamängudel 6. koha, kergejõustiku EM-il kuldmedali, sise-MM-il pronksmedali ning oli aasta meesportlane ja Nelli Differt, kes sai Pariisi olümpiamängudel 4. koha.