Kaljuste elu ja töö on omavahel tihedalt seotud. Isegi Naissaarele on Kaljuste töö kaasa võtnud. "Eks see ole dirigentide puhul populaarne teema, et nad puhkavad ja dirigeerivad korraga. Töö ja puhkus käivad käsikäes. Muusikal on niisugune hea teraapiline võima pakkuda uusi emotsioone ja uued emotsioonid ongi nagu puhkus," selgitas Kaljuste.

Stressi aitavad Kaljustel leevendada teisedki käelised tegevused. "Dirigendil käib alati käsi üles-alla. Sellele kõige lähedasem tegevus oleks maalimine, aga ma ei maali. Üles-alla käib käsi võib-olla rehitsedes või mõnda muud aiatööd tehes, mis ikka ette satub," lisas ta.

Kuigi Kaljustel oleks olnud võimalik ehitada oma karjäär üles ka mujal maailmas, siis on elutöö olnud eelkõige Eestiga seotud. "Minu tegevusvaldkond on hästi tugevalt seotud eesti keelega. Kõikides kultuuriringkondades, kus inimene tegeleb omakeelse laulmisega, on kõige olulisem keskkond see ring, kus ta viibib. Seda ei saa teha üle kilomeetrite," tõdes dirigent.

"Kui mõelda väikese Eesti ja kasvõi tuhandete säilinud runolaulude peale, siis see on pinnas, mis on tegelikult ehitanud kogu ülejäänud maailma. Need on omavahel olnud väga huvitavates situatsioonides, sest kui me saime kunagi oma kultuuri vabamalt välja viia, siis ma mäletan, et Veljo Tormis hakkas neid inglise keelde tõlkima, et publik saaks saalis aru. Kui maailmas seda ette kandsime, siis inimesed ütlesid, et ei-ei, laulge ikka originaalis, eesti keeles," meenutas Kaljuste ja lisas, et keelel on iseenesest muusika ning eesti keelel on see muusika väga ilus.

Rahvusvahelistes kultuuriringkondades toidavad kohalikud loojad Eesti kaunist kuvandit. "See kuvand on nagu jõekene, mis pidevalt voolab. Tal on omad hetked iga päev ja igal pool erinevalt. Üldistust on raske teha, kui sa oled selles voolus sees. Aga need loojad, kes on maailmas huvi pakkunud, need toidavad seda Eesti nn väga kaunist kuvandit. Kui on kaunist kunsti, kaunist muusikat, kaunist kultuuri, siis see ei pea retušeerima midagi koledat. See lihtsalt on rahva hing," sõnas ta.

"Kõige olulisem on pidev rahvusvahelises kultuurielus osalemine. See ei ole nagu spordivõistlus, et me teeme selle asja tähtsaks ja saavutame aina rohkem, selles ei ole asi. Asi on normaalses eksistentsis muusika- ja kultuurielus, loomulik kulgemine, ilma plahvatusteta. See on hetk kus inimesed tunnevad muusika järgi ära seda riiki ja kultuuri, avastavad iseendale meist väga olulisi asju, ilma et nad isegi siia tuleks," lisas Kaljuste.

Eestis tunneb Kaljuste puudu arutelukultuurist, mis ei seisneks suurtes vastasseisudes. "Ega seda teistmoodi ei paranda, kui tuleb lihtsalt loota, et need inimesed, kes kõiki neid asju vahendavad, ei unistaks ainult klikkidest. Kui see klikimaailm hakkab vaikselt ära vajuma, kunagi kindlasti hakkab, siis võib tekkida normaalne ajakirjandus ja need inimesed hakkavad eripooluseid vahendama ning jõudma mingite heade lahenduseni," leidis Kaljuste ja lisas, et see on ülemaailmne tendents.