Värske dokfilmi keskmes on Jaan "Luulur" Malini tegemised kodumaal ning esinemised rahvusvahelistel eksperimentaalsetel luuleüritustel, palju tähelepanu saab ka tema spetsiifiline kunstivorm ehk häälutamine. Režissöör Raivo Kelomehe sõnul sai kõik alguse mitte Jaan Malinist, vaid hoopis kahest Ilmarist: luuletaja-häälutaja Ilmar Laabanist ja Jaani isast kunstnik Ilmar Malinist.

"Tundus et Luuluri ja kahe Ilmariga kaugele ei sõida ja tundus, et midagi on veel vaja, õnneks Luulur on suhteliselt dünaamiline, tegutsev, loov ja liikuv kuju, kes võtab pidevalt uusi asju ette ja 2015. aastal ta kirjutaski romaani "Maa ja ilm", mis on kirjutatud arusaamatus või nii-öelda asemantilises keeles ja tundus, et selle läbi on võimalik kombata mõttetu või tähendustetu kunsti küsimust," ütles Kelomees.

Esimesed intervjuud filmi jaoks on tehtud 2012. aastal ning kuigi pikk protsess tuli Kelomehe sõnul filmile lõpuks kasuks, siis oma piduri pani projekti ka puuduv rahastus. Seetõttu ongi see film tema jaoks olnud kui hobi. "Alguses ei olnud üldse mingit rahastust ja esimene rahastus tekkis 2017. aastal Kultuurkapitali toel. me teame, et film on üsna ressurssi nõudev tegevus, on vaja palgata erinevaid inimesi, kes eri asju teevad ja seetõttu kuluski rohkem aega," sõnas režissöör.

Jaan Malin loodab, et värske film toob häälutusega seotud üritustele rohkem rahvast juurde, rõhutades, et kuigi vahepeal oli publikut vähem, siis nüüd on juba saalis inimesi rohkem kui esinejaid. "Tegemisi mul selles valdkonnas jätkub ja mul on paar aastat juba olnud väga hea meel ka sellest, et olen leidnud mitmeid nii-öelda aatekaaslasi, kellega koos bändi teha," kinnitas ta ja mainis, et viimasel ajal on ta rõhk läinud häälutuse kõrvalt veidi ka kujutava kunsti poole.