Tallinnas sündinud ja kasvanud näitleja Taavi Teplenkov lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 18. lennu 1998. aastal. Lavakunstikooli sisseastumiskatsetest on tal tänini meeles pinge, mis katseid saatis.

"Ma imetlen neid Ameerika näitlejaid, kes peavad kogu aeg casting'ult casting'ule käima. Meie tegime elus selle ühe casting'u ära ja läbisime selle, rohkem õnneks ei pea tegema," tõdes ta kultuurisaatele "OP" antud juubeliintervjuus. "See on selline meeletu enda kokkuvõtmine."

Õppejõududest oli talle kõige olulisem 18. lennu kursuse juhendaja Priit Pedajas. "Tema pärast ma siia kooli tulin ja tema on õpetanud mulle kõik, mis ma teatrist arvan," märkis ta.

"Esimesel vaheaastal pärast keskkooli sattusin nägema Pedajase lavastust "Tagasitulek isa juurde" draamateatris. See keeras mu teatripildi peapeale. Ma olin senimaani käinud vaatamas näitlejaid, aga siis ma sain esimest korda aru, kes on lavastaja, mis asi on lavastajateater, mis asi on lavastus, atmosfäär. Ma arvan, et ma vaatasin seda üheksa korda. See mõjus mulle nii tohutult. Kui ma kuulsin, et Pedajas võtab kursuse vastu, siis valikut ei olnud, siis oli selge, et ma tulen," meenutas ta elu muutnud teatrikogemust.

Paljude vaatajate jaoks seostub Teplenkov nii teatrilaval kui ka teleekraanil just koomiliste rollidega. Sellele vaatamata peab ta end ise lüüriliseks ja tõsiseks inimeseks. "Eks ma olen leppinud, et ükskõik, mis ma teen, see on naljakas. Minu anne või koomiline sarm on see, mis mulle on antud. Ma ei saa sinna midagi parata, et asjad, mida ma teen, mõjuvad naljakana. Ma ise seda sihilikult nii ei tee. Sisemuses ma olen hästi kurb ja lüüriline."

Samuti on ta maksimalist. "Ma arvan, et ma olen mõningatele grimeerijatele, kostümeerijatele, kunstnikele ja lavastajatele oma mingisuguste kiiksude ja nõudmistega võrdlemisi tüütu," tunnistas Teplenkov. "Ma võin grimeerijad sellega ära tüüdata, et ühte lokki sätitada. Kõik peab olema täpselt nii, nagu üks kord kunagi ammu ideaalselt oli. Ma tahan, et see oleks iga kord täpselt samamoodi," selgitas ta.

Teatrit peab Teplenkov oma elu kutseks, mitte ainult elukutseks. "See on töö, mis mul leiva lauale toob. Ainus töö, mida ma oskan. See on kogu mu elu," lasusus ta ja lisas, et näeb ennast ennekõike kunstnikuna. "See ei ole käsitöö või tippspetsialisti töö, see on ikkagi looming. Ja mulle meeldib niipidi mõelda, vähemalt praegu. Teater on see kunstivorm, millega mina tegelen, mida ma tunnen."

*

Taavi Teplenkovi pikemat juubelisaadet saab vaadata ETV-s 7. mail kell 22.05