Väljapoolt võib Hans Saarvelti kodu tunduda kui täiesti tavaline Viimsi maja, aga sisse astudes avaneb Aasia kunsti galerii. "Ma käisin kümmekond aastat tagasi Balil, totaalselt armusin sellesse ja rentisin ühte ägedat eklektilist villat. Seal seinal oli üks suur maal, tõin selle kaasa ja siis hakkasid need maalid järjest minu juurde tulema. Alati kui sinna sattusin, siis võtsin midagi kaasa," rääkis Saarvelt galerii sünnist.

"Hilisematel aastatel otsisin ka kunstnikud üles. Sõbrad küsisid, kust said ja tahaks endale ka. Nii olen ma neid toonud ja maja renoveerisin ka selle mõttega, et siin saaks kodugaleriid pidada," lisas Saarvelt. Galerii uksed on kõikidele avatud laupäeviti. "Aga muidu inimesed saavad ette helistada ja alati tulla," sõnas Saarvelt ja lisas, et kodugalerii pidamise pluss on see, et kodu on alati korras.

Saarsalu seinapinnal avas Bali kunstnike teoste kõrval oma esimese näitus ka räppar ja laulja Pluuto, kes on Saarvelti tädipoeg. "Minu tädi rääkis jõululauas, et Pluuto oskab väga hästi maalida. Vahetasime pilte, ma vaatasin, et see on tõeliselt äge, mida ta teeb ja mul ei olnud ühtegi küsimust, et Pluuto tööd siia sisse võtta," selgitas Saarvelti.

Pluuto sõnul on kunst teda terve elu saatnud. "Ma tegelikult juba üheksa-aastaselt hakkasin tänavakunstiga tegelema. Aga see ei olnud ka see, et jumala eest tahaks tänavaid sodida, vaid hakkasin kuidagi tänavaid hoopis teisiti vaatama," selgitas räppar.

Oma tee kunstini taasleidis Pluuto samuti Balil. "2021. aastal elasin seal ühe naise juures, kes oli ka kunstnik. Kuigi ta oli minust kümme aastat vanem, siis meil oli selline hea sünergia, kus mina tegin muusikat samal ajal kui tema maalis. Viimasel päeval mõtlesin, et lähen räägin temaga ja arvasin, et see saab kerge olema. Aga ta oli kõrvuni armunud. Istusime temaga maha ja ma ütlesin talle, et ma näen, et tema sees on praegu armastus, viha ja veel miljon emotsiooni. Kui mina ükskõik millist neist tunnen, siis mina teen muusikat, see on minu eneseväljendusviis. Saan sellest tundest lahti ja saan oma päevaga edasi minna," rääkis Pluuto.

"Kuna tema jaoks oli selleks kindlasti kunst, siis ma pakkusin välja, et teeme koos ühe maali ja siis sain aru, et emotsioonid saab välja ka maalides ja see ongi põhjus, miks erinevaid kunstivorme teha," lisas ta.

Eestis pani Pluuto endale väljamõeldud piirid ette. "Küll mul pidid olema parimad värvid, parimad pintslid ja mis iganes. Olen väga suur perfektsionist, tahaksin alati tippu küündida. Isale rääkisin ka kunagi, et tahaksin maalida. Tema ütles siis, et sul tuleb see muusikavärk hästi välja, et äkki jääme selle juurde. Ma olengi selline, et miljon ideed lendab korraga. Üks päev tahan ühte teha, teine päev teist," naeris Pluuto.

"Nüüd olen viimased aastad laulukirjutamise kõrvalt kunstiga tõsisemalt tegelenud. Viimased pool aastat elasin taas Balil ning maalisin ühe vana Bali meistri stuudios. Nii valmisidki näituseks suured tööd, mille sisu ja nimed kattuvad varsti ilmuva uue plaadi materjaliga. Ma ei ilusta laulusõnades ega ka kunstis midagi – olen siin hingeni aus ja räägin asjadest ja mõtetest, millega me tegelikult iga päev tegeleme," ütles Pluuto.

"Nüüd, kui näitus on avatud, ütles isa, et sul on annet igale asjale ja ükskõik, mis idee sul tuleb, lihtsalt tee ära, kellegi heakskiitu ei ole mõtet oodata," lisas ta.