Mati Unt oli ja on meie esiekstsentrik. Tal oli vaja, et valgus langeks just õige nurga alt alla, et kõik näeksid, kui andekas ta on. Eks sellepärast ta liikuski aegamisi kirjanduse juurest teatrisse, kus on palju prožektoreid, suitsu, punast valgust ja kõlab tango. Kuigi arvatakse, et Unt solvus, kui tema viimast romaani "Brecht ilmub öösel" hästi vastu ei võetud ja seepärast tegi romaaniga lõpparve. 60–70-ndatel oli solvumine moes, kõike võeti isiklikult. Isiklikest asjades ka kirjutati. Ja siis tundsid prototüübid end ära ja solvusid omakorda.

Muidugi oli kohe algusest peale selge, et Unt on geenius. Ka kirjanduse õpetaja keskkoolis nägi seda ja ütles, et kirjuta romaan. Ja Unt kirjutaski. Kirjutas kassidest, vampiiridest, tõestas, et isegi Mustamäest saab romaani kirjutada.

Unt oli esimene sõjajärgne põlvkond, tal polnud rindemälestusi. Vohasid uued suunad ja filosoofiad, loeti Jungi ja välja ilmus mängiv inimene. Undis oli koos palju ja kõike. Ta segas mängeldes eri ajastuid ja stiile, samas oli ta väga meeleline, irooniline ja siiras.

*

Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.