Tegemist pole ainult laulikuga – 1941. aastal sõjakeerises sündinud ja 1949. aastal Siberisse küüditatud naise mälestused ja elulugu on tihedalt tema loominguga põimunud. Need annavad meile unikaalse pildi, kuidas pöörastes oludes on mitte ainult ellu jäädud, vaid ka elurõõmu hoitud ja loomingut viljeletud.

Esitlust juhtisid raamatu koostaja Epp Petrone ja muusikaekspert Olavi Pihlamägi. Viimasega ulatub Vally sõprus suisa kuue aastakümne taha. See on märgiline number, sest just 60 aastat tagasi astus Vally Ojavere ise profilauljana lavale. Ta on lisaks laulusõnade kirjutamisele olnud pikaajaline laulja ja varieteetäht. Kõige tuntum lugu Ojavere enda repertuaarist on koos Uno Loobiga lauldud "Juanita banana".

Paljud tema kirjutatud laulusõnad on kindlasti nii mõnelgi inimesel see-eest peas – näiteks "Valged roosid", "Laintesse heidan end", "Hüvasti, Maria", "Saagu nüüd, mis saab", "Millest sa elad ja hingad" ja "Nukuke".

Esitlusel selgus muuhulgas Tarmo Pihlapi "Valgete rooside" saamislugu – tegelikult tellis sellele viisile sõnad hoopis Boris Lehtlaan, kes mingil hetkel mõistis, et lugu sobib Pihlapile palju paremini. Boris kinkiski loo noorele Tarmo Pihlapile. Ojavere värskest raamatust saabki uurida humoorikaid, mõtlema panevaid, keerulisi, hingeminevaid ja südamlikke lugusid lugude ümber.