Tõnu Kaljuste jaoks on BBC Proms ja Royal Albert Hall müstiliseks kohaks, kus on aja jooksul kohtunud väga erinevad muusikažanrid. "See kontsert on märk sellest, et meie oma muusikategevus on jõudnud sinnamaani, et taolises kontekstis ja Arvo Pärdi 90. sünnipäevaastal tuntakse meie ja Arvo Pärdi vastu huvi. See on meeldiv märk, aga mitte midagi rohkemat, kontsert nagu kontsert ikka," sõnas dirigent.

Kuigi kontsert on pühendatud Pärdile, siis kuuleb õhtu jooksul ka Tormist, Grigorjevat, Rahmaninovi ja Bachi. "Kava ühendab öömuusika, õhtumuusika, selline üldpealkiri. See kulgeb sisemisest rahust ja maailmarahust konkreetsete sõdade kirjeldamiseni. Dramaturgia kontserdil võib mõnel hetkel olla lausa ehmatav, aga ta mängib selle sõna erinevate tähendustega. See on see, mis seda kava ühendab ja raamib," tutvustas Kaljuste.

Tormiselt kantakse ette "Raua needmine", mis koori repertuaaris olnud juba 50 aastat. "See on üks mõjuvamaid teoseid Eesti muusikas ja ma olen ise selle teose esimeste ettekannete juures vaadanud, kuidas ta esitajates endas muutub ja kuidas ta muutub minus," sõnas Kaljuste. Teosesse on sisse kirjutatud ka liigutused, mida raadiokuulajad peavad ise ette kujutama. "Siis kui koor karjub erinevat teksti Paul-Eerik Rummolt ja Kaplinskilt, mis on niisugune tekst, mida me kohtame praegu iga päev ajalehtedes: igasugustest rakettidest ja muudest tapavahenditest, siis sellel ajal toimub koori reaktsioonidega liikumine."

Kaljuste sõnul tavaliselt koorid liigutusi "Raua needmist" esitades kaasa ei tee. "Tehakse põhiliselt ikka seda muusikalist osa, aga nüüd mõtlesime, et teeme selle, mis Tormisel seal kirjas on, nägime, et need on tõesti adekvaatsed praegusel ajal. Ma ei tea, kuidas need seal Albert Hallis mõjuvad, see on niivõrd suur ruum, kas need reaktsioonid tekitavad mingisugust fookust sellele teosele, annavad muusikaliselt midagi juurde, ma ei oska öelda, aga nii on autoril mõeldud. Ja minu enda jaoks viivad need sõnumi veel täpsemalt kohale," rääkis Kaljuste.

Ise on Kaljuste Promsile sattunud varem ühe korra, 80ndate keskel, mil käis külas oma Inglismaal elaval vanaisal. "Seal kanti ette Berlioz "Troojalasi", Rozhdestvensky dirigeeris, Jessye Norman laulis. "Troojalastest" on meeles see, et seisvast publikust omasid kõik "Troojalaste" libretot käes, lauldi prantsuse keeles, ja siis, kui lugu oli sealmaal, et oli tarvis libreto lehti pöörata, siis kogu see 6000 inimest ühe korraga pööras lehte, mis andis mulle selge märgi, et inimesed, kes siia tulevad, tahavad aru saada. See on tihtipeale meie kultuuriruumis veidi veel varajases staadiumis," rääkis Kaljuste.

Kaljuste sõnul suutis ja suudab siiani Pärt oma loominguga teistest eristuda nii emotsionaalsel kui ka dünaamilisel tasapinnal. "Teda kutsutakse küll vaikusemeistriks, aga kõige selle taga on siiski mingi süvenemine, millestki tulenev vaikus. See vaikus lisab meie ajale, kus tuhanded staadionitel kuulavad väga intensiivset ja tugevat muusikat. See dünaamiline tõus muusika kuulamisel on läinud maailmas niivõrd suureks, et vaikusemeister on leidnud lisaks sellele vaikusele just selle kompositsiooni distantsi inimesega, nii et ta oskab teda juhtida paljude tekstide kaudu nii oma mineviku tajumisel kui ka tuleviku helide suhtes, mis inimest võivad selles elus aidata. Pärdi muusikani on paljud jõudnud just selle isikliku vajaduse kaudu. Sa tunned, et ta aitab sul enda olemust tasakaalustada paljudes keeldolukordades elus," arutles Kaljuste.

Otseülekanne Klassikaraadios Londonist neljapäeval, 31. juulil kl 23.55.