Värskelt albumit kirjeldab Eplik kui oma instrumentaalmuusikaga kapist välja tulemist. "Sellist muusikat, kus ilmtingimata ei ole minu häält või sõnu, olen ma alati teinud, püüdnud ka oma sooloplaatidele alati paar tükki sokutada, aga täielikult instrumentaalse albumiga ei olnud ma seni välja tulnud. Mingist hetkest on ikkagi see kiusatus, et tahad teha neid asju, mida sa veel teinud ei ole," rääkis Eplik.

"Materjal sel plaadil võtab minu jaoks mingis mõttes kokku ka selle sõja aja loomingu. See ei olnud teadlik, aga ma ühel hetkel takkajärgi avastasin, et minu jaoks on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse olnud väga raske tekste kirjutada, sest selles olukorras tundub iga asi, mida tahaks tekstis väljendada, kuidagi triviaalne, kui me elame sellises ajas. See nagu ei kõlba. Vahepeal pakkus mulle õnneks lahendust Betti Alver," selgitas ta.

Eplik lisas, et ei ole kunagi olnud muusik, kes ootab inspiratsiooni. "Ma töötan edasi sõltumata sellest, kas mul on tugev impulss või mitte. See instrumentaalalbum jäi vahepeal seoses Eliidiga tehtud Alveri plaadiga ootele ja sel varakevadel otsustasin, et oleks kahju, kui see jääks järjekordselt ketta peale. Tuleks see materjal ära lõpetada ja välja anda, kuni ma veel selle muusikaga sidet tunnen," rääkis Eplik.

"13" oli algselt plaanitud kaheteistkeelse kitarri ja kandle albumina. "See oli esialgne idee. Aga ma kasutangi kahte erinevat kannelt selle albumi peal päris laialdaselt. Mul on ühe tundmatu meistri elektrikannel ja üks klassikaline Estonia rahvakannel. Kuna eelmisel aastal sai ka Eesti Keeltega üks album tehtud, siis see on ka ennast innustanud kandlega eksperimenteerima, sest nägin, kui raske on seda pilli mängida ja kui raske on midagi rütmilist sellel instrumendil teha. Olen tegelikult aastaid kandle poole liikunud, ka albumil "Klišeed" oli seda mitmes loos kuulda. Instrument, mida ma kunagi ei uskunud, et ma hakkan väga armastama ja kasutama, aga siin ma nüüd olen," naeris ta.

Eplik toonitas, et instrumentaalmuusikat teeb ta ennekõike enda jaoks. "Mul ei ole olnud kunagi ambitsiooni sellega välja tulla ja ma ei taha ka, et see muusika otseselt ambitsioonikalt kõlaks. Ma lihtsalt tahan, et see oleks hea seltsiline, sest see muusika ongi sündinud minu hobina, millele ma lihtsalt olen vähe väljundeid leidnud, kui erinevad teatri- või filmiprojektid välja arvata. See on lihtsalt midagi, mida ma teen enda pärast," lisas ta.

"Ma katsusin leida ka oma lahendust sellele, et ma olen alati instrumentaalmuusikat teinud, aga pole seda kunagi välja andnud. Ehk ma ei ole kunagi ühtegi plaaditäit sellist muusikat lõpetanud. Tahtsin leida enda jaoks seda lahendust, et mis hetkest sellised lood minu jaoks valmis on. Mulle tundub, et läbi selle otsin kontakti ka minimalismiga, mis minus puudub. Minus ei ole minimalisti, kipun alati liiga kiiresti arendama ja lisama. Seekord tahtsingi juhtme tõmmata seinast välja sel esimesel hetkel, kui kõik toimib, aga ma ei lähe sealt edasi."

Alles mai lõpus nägi ilmavalgust 2025. aasta Eesti muusikasuve defineeriv Epliku ja Nublu EP "Supersuure hoolega". "See on toonud kaasa väga mõnusaid emotsioone ja meeldivaid kogemusi. Kohati võtab see Nublu publikuga kohtumine põlved nõrgaks. Pärnus oli meil viimati 2000 inimest platsil ja täielik Mahtra toimus. See on olnud väga tore töö. Minu jaoks on eriti värskendav just kohtumine noorema põlvkonna muusikutega ja näha nende tööstiili ja -eetikat, näha seda, kuidas tänapäeval asju tehakse, n-ö päris popmaailmas, samal ajal kui endal möödub järgmisel aastal 30 aastat lavalaudadel," tõdes Eplik.

Epliku enda sõnul ei imesta, et ta jõudis koostööprojektini just Nubluga. "Eks ma olen neid koostöid mingi regulaarsusega ikka teinud. Näiteks just sel nädalavahetusel oli just nukker viimane kohtumine ansambliga Trad.Attack! Treskis, kus sai nendega ühe eelneva suve hitti lauldud. Kui artisti muusika mind kõnetab ja ma näen, et seal on koostööks potentsiaali, siis olen aeg-ajalt ikkagi selliseid projekte vastu võtnud," selgitas ta.

Ta lisas, et koostöö Nubluga algas üllatavalt mugavalt. "Juba esimene kohtumine oli väga produktiivne ja väga lõbus. Väga mõnusad jutud ja väga hea vaib, nagu öeldakse. Ma arvan, et kui inimesed on õigetel põhjustel kokku tulnud, siis stiili- ja generatsiooniprobleeme ei teki. Olen alati uskunud, et kõige tähtsam on taotlus. Kas me tuleme kokku selleks, et oma egosid upitada või loeb meile eesmärk, et tulemus oleks hea. Need tingimused olid täidetud ja siis ei saa tegelikult eksida," nentis Eplik.

Juba üle kahe aastakümne tegutsenud Epliku sõnul on uue põlvkonna muusikud võrratult ja kümneid kordi professionaalsemad, kui tema põlvkond omal ajal. "Nad oskavad palju rohkem, teavad produktsioonist ja kõigest sellest, kuidas asjad tegelikult käivad. See Claire's Birthday oli tegelikult ju kari joodikuid omal ajal. Lihtsalt selline lällamine ja laiamine, tahtsime olla Eesti Gallagherid, kohati õnnestuski ja siis pidi jälle jõmmide eest ära jooksma, sest taheti peksa anda. Aur läks alati valesse kohta, 20 protsenti sellest energiast või potentsiaalist jõudis üldse muusikaliselt väljenduda. Tänapäeval on vastupidi."

"Ainus miinus, mis ma oskaks noorema põlvkonnaga võrreldes välja tuua, on see, et mul oli rõõm olla veel selles põlvkonnas, kes pidi kõik ise välja mõtlema, kõige peale ise tulema. Tänapäeval on see teave kõik tasuta olemas, põhimõtteliselt kõige saab õppida mängima või jäljendama. Iseenesest on see väga tore, aga ma tunnengi, et minu põlvkonna eelis on kõrvadega asjade haaramine ja katse-eksitus meetodiga lahenduste leidmine," sõnas ta.

Nublu tegemistega on Eplik olnud kursis juba sellest ajast, kui Nublu esimesed lood Soundcloudi jõudsid. "Ma märkasin tema puhul kohe, et ta on üks vähestest Eesti räpparitest – kuigi ma ei tea, kas teda enam täna nii nimetada saab, sest ta on stilistiliselt nii mitmekülgset muusikat pakkunud –, kellel on flow. Ja minu jaoks flow ei ole mingisugune müstiline asi, mida ei oska selgitada, vaid see on see, et inimene tunneb triooli. Ta oskab trioolfaseerida, ei jaga kõike kahe või nelja peale nagu enamik Eestis. Triool on ka seal trap'i laines keskne stilistiline element ja kui sa seda valdad, siis sul on flow. Ja kui ei, siis ma ei ole huvitatud," muigas Eplik.

"Teine asi on see, et Nublu on positiivne artist. Ma ei räägi sellest, et ta ei ropenda oma lauludest, erinevalt minust, kes ma olen Koeraga kõik asjad läbi teinud, aga lihtsalt see, et ta pakub positiivset lahendust. Rääkimata sellest, et tema koostöö Gameboy Tetrisega on üks siiramaid ja õnnestunumaid integratsiooni projekte meie popmuusikas."

Ühise EP peale jõudnud nakatavad refräänid on Epliku sõnul Nublu töö. "Kõik need refräänid olid Nublu poolt juba laual, kui pall minu kätte jõudis. Mingeid asju ma lisasin, näiteks täiendav bäkipartii loos "Tipus ulub tuul". Aga pigem tunnen ma seal projektis ennast väga hoituna, mulle antakse häid sööte, olen selline külalisründaja. Pean seal kasti juures lihtsalt passima, otsima mingit ruumi, kuhu avaneda, ja need söödud tulevad," tõdes ta.

Tänavu möödub 25 aastat ka Epliku bändi Claire's Birthday debüütalbumi "Venus" ilmumisest. Sellest ajast pärit intervjuus tõdes Eplik, et Soome raadio Maffia ei võtnud plaati helikvaliteedi pärast vastu. "Tollal Eesti bändide saund oligi selline nagu ta oli. Kõik need asjad said väga kiiruga tehtud. Ma mäletan, et "Venust" saime isegi kokku kahe nädala jooksul teha. Aga ega see saund konkurentsivõimeline ei olnud, tollal ei tuntud ka sellist talitust nagu masterdamine. Kõik läks üsna nagu torust tuli," rääkis Eplik.

"Ma olen hiljem vestelnud ka selle plaadi helirežissööri Alo Jaanivaldiga. Tema oli saatnud plaadifirmale kuulamiseks eelviimase versiooni, mis pidi veel masterdatama ja see pandi muidugi ilma tema teadmata tehasesse. Nii et võib-olla sealt on need mured pärit," lisas ta ning andis lootust, et ka "Venus" võib kunagi vinüülile jõuda, kui selleks uute ettevõtmiste kõrvalt aega jääb.

"Alles eile õhtul tegelesime ansambel Koera uue väljalaskega. Sel sügisel tuleb ansambel Koer uuesti kokku ja tähistame 21 aasta möödumist oma albumist "Pure", mis jõuab lõpuks vinüülile. Sellele lisaks veel ka boonusmaterjalid CD-l ehk sisuliselt ilmub ka veel seni avaldamata Koera album."