Arhitekt Peeter Pere on maalimises pikema pausi teinud, nüüd aga tõi välja kimbu värskeid töid.

"Kuna arhitektide töö on muutunud väga reguleerituks, siis kunstiga tegelemine on mõnes mõttes nagu sõõm värsket hingeõhku. See annab loomingulist vabadust, mida on arhitektuuris järjest vähem ja vähem leida," lausus Pere.

Abstraktsete maalide sarja keskmes on putukate maailm, või nagu kunstnik ise ütleb: sumisevad, ronivad ja krõbisevad olendid.

"Nad on graafiliselt siluetilt väga huvitavad, nende käitumist on huvitav jälgida. Ma ei dokumenteeri neid, aga ma püüan ära tabada seda liikumist, seda energiat, seda iseloomu, mida nad oma tegevusega kannavad," rääkis ta.

Tekstiilikunstnik Katrin Pere sekundeerib abikaasa putukapiltidele suuremõõtmeliste tekstiilpannoodega, mis on täis värvidest pakatavaid taevalikke motiive.

"Ma ei suuda kunagi ühe värvi kasuks otsustada, sellepärast panen nad kihiti ja siis tikin vahepeal. Väga palju jääb vaatajale teha. Kui siin ruumis käia ja jälgida üht tööd korraga, siis valgus joonistab nad natuke teiseks. Valgus on suur tegija ka siin," sõnas ta.

Perede ühisnäitus näitus Tokkos ja Arrakus on avatud järgmise aasta alguseni.