"Pygmalioni ja Galatea müüt kehastab inimkonna ühe suurima iha arhetüüpi – muuta inimese tehtud elutu asi elavaks olendiks. See müüt on metafoorina läbi käinud paljudest uue meedia kunsti olulisematest tekstidest alates 1990. aastatest, kuid alles nüüd, kui tehisaru ja humanoidsete biomehaaniliste robotite arendamisel on jõutud järgmisse faasi, on sellest põhjust tõsisemalt rääkida. Teema puudutab kunstnikke, nagu ta puudutab inimkonda tervikuna ja paneb paratamatult küsima inimkonna uuemate arengute kohta ja uurima seda, kuidas muutub meie enesetaju ja minapilt," rääkis kuraator Anders Härm.

"Kuigi enamik näitusel osalevaid kunstnikke kasutavad ühel või teisel moel tehisaru teose loomise abivahendi või selle strukturaalse komponendina, käsitleb näitus tervikuna pigem hetke kultuurisituatsiooni, kus tehisaru utoopiline või düstoopiline potentsiaal on ühiskonnas veel täielikult avaldumata," rõhutas kuraator.

Kuraator Anders Härm, graafiline disain Ott Metusala, koordinaatorid Johanna Jolen Kuzmenko ja Tiiu Saadoja. Osalevad kunstnikud: Andreas Albrectsen, Maria Arnal, Tilman Hornig, Olga Jürgenson, Marge Monko, Bernard Picart, Darja Popolitova, Jon Rafman, Sten Saarits, Jens Settergren, Jan Zuiderveld ja Timo Toots

Näitus "Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul" jääb Kumu 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis avatuks 9. augustini.