Kolm aastat tagasi riigieelarvet koostades leppis valitsus kokku kärpeplaanides. Kärpekava kohaselt vähenes kultuurivaldkonna rahastus 2025. aastal 13,43 miljonit eurot, 2026. aastal 7,57 miljonit ja 2027. aastaks on plaanitud 5,25 miljonit kärpeid.

"Muidugi on kultuurist keeruline kärpida, aga need kärped me suutsime niimoodi ära jaotada, et lõviosa nendest kärbetest jäi meie ministeeriumi majandamiskuludesse ja kärbe sealt ei puudutanud neid inimesi ja institutsioone, kellel on oluline roll kultuuri vedamisel, kättesaadavaks tegemisel ja loomisel Eesti vabariigis," kommenteeris Purga.

"Praegu tundub mulle, et raskem aeg on möödas, aga samal ajal kui eelarve olukorda jälgida, siis inimesed loevad lehti, me saame aru, et ega peale uusi riigikogu valimisi ja neile eelnevat majandusdebatti peab eelarveküsimustele jällegi väga kriitiliselt otsa vaatama," lausus ta.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad 2027. aasta märtsis. Senisele ametiajale tagasi vaadates ütles Purga, et valitsus on oma tööga üsna hästi hakkama saanud.

"Loomulikult on valusaid kohti olnud, aga kellel ei ole. Kui ma mõtlen eraettevõtjate või ettevõtluse peale, siis seal on samuti olnud olukord äärmiselt pingeline. Ka ministeeriumid peavad olema solidaarsed," sõnas ta.

Purga ütles, et omaette küsimus on see, kui palju saab riik tulevikus asutusi üleval pidada ja kui palju on kultuuriettevõtjatel ning loomingulistel kollektiividel omatulu teenimise võimekust.

"Kogu seda kriisi silmas pidades on siiamaani päris hästi läinud. Valitsusliikme töö ja selle valdkonna esindaja töö ministrina on leida pidevalt võimalusi. Minu ülesanne on olnud ka selles, et vaadata, et me ei peaks midagi nii ootamatult kinni panema. Kui ma vaatan üle lahe Soome, siis me teame, et Soomes on olnud väga keeruline eelarveperiood, kärped on olnud väga valusad ja kes on seal hiljuti autoga ringi sõitnud, on märganud muuseumitel silte, et see ja teine asutus on suletud. Me ei ole pidanud midagi sulgema," lausus ta.

Purga sõnutsi on Eesti eripära selles, et väga palju ülesandeid on pandud riigi õlule.

"Tegelikult maksab riik kinni päris suure osa asutuste ja nende inimeste tegevusest. Ka siin, väga rikkas kohalikus omavalitsuses Tallinna linnas. Ja kõigi pilgud on alati riigi poole pööratud. Meil ei ole sellist hajutatud vastutust, mis on tavapärane pikema iseseisvusajalooga riikides, kus on fondid, kohaliku omavalitsuse tugev õlg ja nii edasi. Küllap see ka meil muutub. Ka eraraha kaasamine läheb meil samm-sammult paremaks. Oluline on mitte teha väga järske pöördeid," leiab ta.

Viimastel aastatel on mitmed kultuurikorraldajad avalikult rääkinud, et kultuurisündmuste piletite käibemaks vajaks langetamist, et siia rohkem suuri artiste tuua. Purga sõnutsi on see teema, mida tuleb arutada.

"Selles majandussituatsioonis, kus me otsime tikutulega taga, kuidas majandust käivitada, on kontserdid ennast kindlasti tõestanud [end] kui majanduse väga tugev mootor, olnud seda kogu aeg ja järjest tugevamaks muutub. Siin on see taristu küsimus ka, kui sul on suvel paar korda ilma ja temperatuuri, aga mis siis ülejäänud aastas toimub," ütles ta.

Viimased aasta aega on Purga ette valmistanus loomemajanduse kultuuriekspordi strateegiat

"[See] on esmakordne selline arengukava ja strateegiadokument, mida varem ei ole majanduse osaks tunnistatud, ei ole olnud vajadust seda teha, aga ma näen kultuuris väga suurt ekspordi- ja majanduse potentsiaali. Seda selgust on ka vaja kultuurivaldkonnale, et kuidas nemad saaksid ennast võimestada. Võimestamine on muidugi selline sõna, mida ma väga ei taha isegi kasutada, aga mida saab riik teha, et neile õigel ajal õigesse kohta tehtud investeeringud muudaksid neid võimekamaks," selgitas ta.

Rahvusooperi sisetülisse ei sekku

Viimastel nädalatel sattunud rahvusooper Estonia tugeva avalikkuse tähelepanu alla. Kõlama on jäänud süüdistused sisepingetest, töökiusust ning võimalikust korruptsioonist, kus väidetavalt on rolle jagatud raha või isiklike eelistuste alusel. Kuigi rahvusooper kuulub kultuuriministeeriumi haldusalasse, ütles Purga, et ministeerium ei saa selliseid olukordi ära hoida.

"Ministeerium ei juhi neid maju. Nendel majadel on oma juhtkond, samuti siin ERR-is. Nendel majadel on oma nõukogud, nagu siingi. Estonia puhul on tegemist avalik-õigusliku institutsiooniga, neil on oma seadus. Siin saab kultuuriminister ainult murelikult eemalt jälgida ja nii palju aidata, kui saab, on võimalik ja on tarvis," rääkis ta ja lisas, et mõned protsessid tuleb asutusel endal läbi protsessida ilma kõrvalise sekkumiseta.

"Ma olen mõelnud selle peale, et kultuuris on nõnda, et paljud tegemised on avalikud, inimesed räägivad. Minu meelest on ka hea, et neid arutatakse läbipaistvalt. Kindlasti on ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kus on palju hullemad jamad, aga need ei jõua kunagi avalikkuse ette. Küsimus on, kas peakski. Aga kultuuris on see justkui vältimatu, nad lihtsalt jõuavad, sest tegemist on inimestele suunatud teenustega ja see puudutab väga laia hulka alates nendest, kes seal organisatsiooni eesotsas on ja kes seda sisu ette kannavad kuni publiku ja auditooriumini. Seal tekib oma sünergia või infovahetuse voog. Paljud asjad ei püsi väga pikalt purgis," tõi ta välja.

Rahvusooperile soovitab minister kõrvalseisjatel aega anda. "Las nad teevad oma toimingud ära, mis neil pooleli on, ja loodame, et kõik läheb hästi."