Paatsi sõnul on augustis mõnus aeg muuseumituurile minna, sest turismihooaja tipp hakkab vaikselt vaibuma: teisi turiste on veidi vähem, kohvikutes sabad lühemad ning majutushinnad madalamad. Lisaks suurtele muuseumidele, leidub üle Eesti hulgaliselt pisikesi ja põnevaid muuseume, mida ilma eelteadmiseta väljasõidu marsruudile planeerida ehk ei oskagi.

Põnevust leidub Sõrve sääreni

Kas kruusatee võib olla justkui muuseum? Saab küll! Lõmala-Kaugatoma päranditee on omalaadne vabaõhumuuseum Sõrve poolsaarel Saaremaal. Tee kuulub transpordiametile ja on loodud koostöös Eesti Maanteemuuseumiga.

11 kilomeetri pikkune teelõik Lõmala ja Kaugatoma vahel on osa rannamaanteest, mis ühendab Saaremaa põhja- ja lääneranniku Sõrve poolsaarega. Kitsas ja kurviline kruuskattega tee ühes betoonist kilomeetripostide, ajastutruude viitade ja teiste liiklusmärkidega viib ajarännakule aastatesse 1950.–1970. Teel saab seigelda nii ratta kui autoga.

Päranditeel tasub igal juhul rahulikult sõita, et oleks aega teed ja selle ümbrust põhjalikult vaadelda. Nii märkad mööda vihisevaid nii lumeväravaid (kes ei tea, mis need on, siis seal saab teada) kui vanu piimapukke. Teel saab teha peatusi, teha pilti, end merre kasta ning miks mitte koos lastega piimapuki otsa ronida. Väga nostalgiline sõit! Kui suvised väljasõitud kipuvad rahakotist suuri tükke haukama, siis päranditee nautimine on täiesti tasuta! Kaunid vaated merele on pealekauba.

Lõmala-Kaugatoma päranditeest lühikese autosõidu kaugusel asub meie muuseumide avastamata pärl – Bulla muuseum. Sõrve poolsaarel Iides asuv endine vallamaja on varasemalt olnud tsaari õukonnafotograafi Carl Oswald Bulla kodumaja. Maailmakuulus fotograaf jäädvustas tsaari õukonda ja sealseid uhkeid pidusid, keiserliku perekonna igapäevaelu ja Peterburi tänavaid. 1904. aasta paiku abiellus ta saarlanna Christine Juliane Keselbergiga. Noorpaar ehitas naise kodukohta Iide külla kauni torniga maja. Algselt suvituskohaks mõeldud hoonest sai revolutsiooni järel nende igapäevakodu. Saaremaale võttis Bulla kaasa ka oma kaamera ning jäädustas kohalike igapäevast elu. Nüüd näeb Bulla endise kodu seintel Peterburis tehtud ülesvõtete kõrval ka piduriides saarlasi lehma lüpsmas või õue kasimas. Väga põneva looga mees ja vinge maja! Minge külastama!

Pisikestes muuseumides võib saada eriti personaalse külastuskogemuse

Saladusi jagub ka Tallinnasse Nõmme mändide alla. Siin ootab külalisi Underi ja Tuglase kirjanduskeskus. Tegemist on eelkõige teaduskeskusega, aga hoone on avatud ka muuseumina. Külastada tasub seda muuseumit argipäevadel ning eriti hea on oma tulemisest ette teada anda. Neist tõrgetest hoolimata tasub põneva kultuuriloolise mineviku ja mitme kihistustega paika igal juhul minna. Kirjanduskeskuses ootavad külastajaid ees põnevad lood Marie Underist, Artur Adsonist ning Elo ja Friedebert Tuglasest. Tuglase raamatukogus saab nautida tõeliselt kirjanduslikku õhustikku. Pärast muuseumikülastust soovitan teha tiiru muuseumi aias, istuda välitoolil ning tõmmata sisse suur sõõm osooniküllast Nõmme mändide õhku.

Nõmmele saab mugavalt minna rongiga Tallinna kesklinnast. Kui sama rongiga teekonda jätkata, siis jõuab suvine muuseumihuviline Keilasse. Raudteejaamast jalutuskäigu kaugusel on Harjumaa muuseum, mis asub kaunis pargis, kunagise keskaegse linnuse maadel. Lisaks püsinäitusele Keila ja selle piirkonna eluolust on augusti lõpuni avatud põhjalik näitus Eesti kunstiloo suurkujust, skulptorist Amandus Adamsonist, kes oli pärit Paldiski lähedalt ning kelle sünnist möödus eelmisel aastal 170 aastat. Näitus on pinnalt väike, kuid pakub külastajale näha üllatavalt palju skulptori teoseid. Oletan, et kui see näitus oleks avatud Kumus, külastaks seda tuhanded inimesed. Keilasse jõuab külastajaid vähem, kuid seda luksulikuma kogemuse saab!

Põnevat leidub ka Lõuna-Eestis

Harjumaalt Lõuna-Eestisse suundudes soovitan sõita rongi, ratta või autoga Tartu külje alla Ülenurmele, kus ootab MUHK ehk Eesti põllumajandusmuuseum. Eriti soovitan retke ette võtta lastega peredel – pere nooremaid liikmeid ootavad seal kalkunid, vutid, jänesed, lambad ja ponid. Alati saab uudistada ka mõnd toredat näitust. Hetkel on avatud näitus "Vaata, ma kahandasin kolhoosi!". Näitusel saab näha detailirohket minikolhoosi omavalmistatud traktorite, tööriistade, hoonete, põllude ja masinatega. Kõik esemed ja detailid on vähendatud mõõtkavasse 1 : 35. Minikolhoosi autor on Taavi Leola, Eesti Maaülikooli farmitehnika ja tööohutuse õpetaja ning põllumajandusehitiste projekteerija.

Näitusemaju on Ülenurmes palju, seega varuge nautimiseks aega. Septembris avaneb seal uus püsinäitus mullast ja toidust.

Viimased kaks soovitust tulevad aga Viljandimaalt. Suure-Jaanis asub heliloojate Kappide majamuuseum, Mõisakülas - Läti piirist kiviviske kaugusel - aga Mõisaküla muuseum. Mõlemad muuseumid on veidi kulunud ja aegu näinud, aga seda säravamad on seal külastajaid võõrustavad muuseumitöötajad!

Suure-Jaanis saab teada Kappide muusikadünastia rikkalikust pärandist. Sain isegi mitme fakti jagu targemaks. Näiteks sain teada, et Artur Kapp heiskas 24. veebruaril 1950, st sügaval Stalini ajal, oma kodumajal Tallinnas sinimustvalge lipu. Sellise teo eest oleks võinud oodata karmi karistust, kuid nii väärika ja lugupeetud inimesega ei söandanud toonased võimud õnneks midagi ette võtta.

Mõisakülas tutvustatakse külastajatele asulas tegutsenud raudteetehast, mis tootis nii vedureid, rööbasbusse kui vaguneid. Kui ilm on ilus, saab tellida ka dresiinisõitu. Selleks paneb muuseumitöötaja muuseumiukse lukku ning viib külalised lõbusale sõidule mööda ajaloolist raudteed. Muuseumi Anu on kohalik kuulsus ja maa sool!

Nautige suve, minge muuseumisse ja avastage meie kultuurilugu!