Kunstnik esitleb näitusel õlinaha autoritehnikas maale, milles ühendab vanade meistrite maalidelt pärit motiivid skulptori materjalikasutusega.

Skulptuure meenutavates maalides taaskasutab August Sai sajanditetaguste suurmeistrite, nagu Hans Memlingi, Lorenzo Lotto, Rogier van der Weydeni ja mitmete teiste, motiive. Lõuendilt õlinaha eemaldamisega tühjendab ta kujutised nende algsest tähendusest, vormib neid kätega ning muudab need protsessi käigus enda omadeks.

"Sealt algabki tema jaoks maal kui tehniline protsess kui kontseptsioon. Jagades piisavalt alandlikkust ajaloo, usu ja moraali vastu, liigub ta tehnilisele tasandile. Läbi sobiva pigmendi, valguse, suurenduse, hirmu ja isikliku pingutuse jõuab ta piisavalt lähedale vanale meistrile. Siis ühtäkki pidurdab ja hävitab selle. Puhas jäljendus oleks naiivne, kriitikavaba ja igav nagu akademistlik maal," märkis kunstiteadlane Triin Metsla näituse tutvustuses.

August Sai (1983) on maalikunstnik, kelle teosed koonduvad maaliseeriateks, milles Sai põimib kokku visuaalseid vihjeid (visuaalses) kultuuris korduvatele mustritele ja võtetele, mille ümbermängimiseks otsib autor enda jaoks uusi käike.

August Sai on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalieriala (BA, 2010) ja täiendanud end FLACC Workplace for Visual Artists residentuuriprogrammis Belgias (2010). Kunstniku viimaste isikunäituste hulka kuuluvad "Värvi lugu" (Hobusepea galerii, 2020) ja "Kakskümmend käänet" (Draakoni galerii, 2018).

Näitus "Värvinahas" jääb Tütar galeriis avatuks 1. novembrini.