Arvustus, Siim Boikov: Becki hommikumuusika õhtuteks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Beck
Beck Autor/allikas: Youtube

Beck
Morning Phase (Capitol)

Hommikud võib jagada laias laastuks kaheks: kiired ja närvilised argipäeviti ning need aeglasemad puhkepäevil, harvad hetked, kus tõesti oleks aega sellist albumit kuulata.

Ärge saage valesti aru, tegemist pole plaadiga, millel reaalses elus funktsiooni poleks, aga usun, et vähemalt keskmise maxweberliku tööeetikaga eestlase jaoks sobib see enam õhtuteks. No ei kujuta ette seda taustaks tõmblemisele teekonnal voodi – vannituba – külmkapp – riidekapp. Jääks mõjuma äärmiselt tapeetlikult, ehk isegi rusuvalt.

Aga kui ikka hommikuti proovida, siis on Becki uus teos mängimiseks nendel vähestel kordadel, kui on aega voodis vedeleda: äärmiselt ühtlaselt produtseeritud album, läbinisti sarnast meeleolu ja tempot hoidev taies. Ei tulegi seda lugu, mispeale tekiks tahtmine hopsti virguda ja pükstesse karata. Vastupidi, seitsmenda loo („Wave“) ajal kipud vajuma tagasi poolunne, faasi, kus on võimalik näha unenägusid, aga mille käiku saab üsna hõlpsalt iseenda fantaasiaga kontrollida.

Beck ehk kodanikunimega Bek David Campbell hakkas plaadistama 1990ndate esimesel poolel, murdis massidesse looga „Loser“ ja „Morning Phase" on tema 12. kauamängiv. Võrreldes eelmiste teostega, kus leidub ka märksa pretensioonikamat, otsingulisemat muusikat, katseid piire nihutada ja asju ümber hinnata, on seekordne igakülgselt rahulikum ja sissepoole suunatum. Enim paralleele tasub otsida praegusel 2002. aasta „Sea Changes’iga", mille juures ka abipersonal suuresti klapib.

Igatepidi pastelse mineku puhul on raske üksikuid lugusid välja tuua: intro-järgne avalugu „Morning“ sätib su õigesse aega ja kohta, „Say Goodbye“ pakub bandžot, meelde jääb bassikäik „Unforgivenis“, „Phase“ moodustab mitte ainult albumi pealkirjalise, vaid ka kõlalise harmoonia „Morninguga“. Kõik see teada-tuntud americana-leemes.

„Morning Phase“ annab õhku, sellist värsket ja selget õhku, milles pole kunstlikke lisandaineid, ei magusaid, ei mõrusid – see on lihtne õhk, vaba voli, mida sellega peale hakkad. Kuulamisalbum, seda küll, aga mõtlevale inimesele. Nagu keskikka tiksunud inimesed (Becki-vana on 43 - toim.) neid sageli tegema hakkavad.

7/10

Kuula siit tervet plaati.

Kuula ka, mis mees ise räägib:

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: