Arvustus, Siim Boikov: Becki hommikumuusika õhtuteks ({{commentsTotal}})

Beck
Beck Autor/allikas: Youtube

Beck
Morning Phase (Capitol)

Hommikud võib jagada laias laastuks kaheks: kiired ja närvilised argipäeviti ning need aeglasemad puhkepäevil, harvad hetked, kus tõesti oleks aega sellist albumit kuulata.

Ärge saage valesti aru, tegemist pole plaadiga, millel reaalses elus funktsiooni poleks, aga usun, et vähemalt keskmise maxweberliku tööeetikaga eestlase jaoks sobib see enam õhtuteks. No ei kujuta ette seda taustaks tõmblemisele teekonnal voodi – vannituba – külmkapp – riidekapp. Jääks mõjuma äärmiselt tapeetlikult, ehk isegi rusuvalt.

Aga kui ikka hommikuti proovida, siis on Becki uus teos mängimiseks nendel vähestel kordadel, kui on aega voodis vedeleda: äärmiselt ühtlaselt produtseeritud album, läbinisti sarnast meeleolu ja tempot hoidev taies. Ei tulegi seda lugu, mispeale tekiks tahtmine hopsti virguda ja pükstesse karata. Vastupidi, seitsmenda loo („Wave“) ajal kipud vajuma tagasi poolunne, faasi, kus on võimalik näha unenägusid, aga mille käiku saab üsna hõlpsalt iseenda fantaasiaga kontrollida.

Beck ehk kodanikunimega Bek David Campbell hakkas plaadistama 1990ndate esimesel poolel, murdis massidesse looga „Loser“ ja „Morning Phase" on tema 12. kauamängiv. Võrreldes eelmiste teostega, kus leidub ka märksa pretensioonikamat, otsingulisemat muusikat, katseid piire nihutada ja asju ümber hinnata, on seekordne igakülgselt rahulikum ja sissepoole suunatum. Enim paralleele tasub otsida praegusel 2002. aasta „Sea Changes’iga", mille juures ka abipersonal suuresti klapib.

Igatepidi pastelse mineku puhul on raske üksikuid lugusid välja tuua: intro-järgne avalugu „Morning“ sätib su õigesse aega ja kohta, „Say Goodbye“ pakub bandžot, meelde jääb bassikäik „Unforgivenis“, „Phase“ moodustab mitte ainult albumi pealkirjalise, vaid ka kõlalise harmoonia „Morninguga“. Kõik see teada-tuntud americana-leemes.

„Morning Phase“ annab õhku, sellist värsket ja selget õhku, milles pole kunstlikke lisandaineid, ei magusaid, ei mõrusid – see on lihtne õhk, vaba voli, mida sellega peale hakkad. Kuulamisalbum, seda küll, aga mõtlevale inimesele. Nagu keskikka tiksunud inimesed (Becki-vana on 43 - toim.) neid sageli tegema hakkavad.

7/10

Kuula siit tervet plaati.

Kuula ka, mis mees ise räägib:

Toimetaja: Valner Valme



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: