Helilooja Olev Sau tähistab 85. sünnipäeva ({{commentsTotal}})

Olev Sau
Olev Sau Autor/allikas: emic.ee

Täna, 10. augustil on 85. sünnipäev heliloojal, koorijuhil ja pedagoogil Olev Saul.

Olev Sau sündis Saaremaal Torgu vallas Kaunispäe külas 1929. aastal. Teise maailmasõja lõpp viis Sõrve elanikud külade kaupa sünnimaalt minema, paisates neid siia-sinna Saksamaa ja Tšehhimaa aladele, nii ka 15-aastase Olev Sau pere. Tagasi hakati sealt võimaluste tekkides juba jalgsi kodu suunas tulema. Nii jäid pooleli õpingud, ja noormees sattus tagasi jõudes sugulase juurde ning lõpetas siis Vändra keskkooli omaealistest hiljem. Aga just Vändras said muusikahuvilisele ning kooliorkestrile juba seadeid teinud Olev Saule saatuslikuks toredad kohtumised helilooja Mihkel Lüdigiga, kellelt noormees esimesi loomingutundegi sai. Lüdigi soovitusel asus Olev Sau muusikat õppima Tallinnas.

1954. aastal lõpetas Olev Sau Tallinna Muusikakooli laulu erialal (baritonina) Aleksander Arderi klassis, seejärel Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1960. aastal Jüri Variste klassis ning 1967. aastal ka kompositsiooni erialal Heino Elleri juhendamisel.

Tallinna saabumise järel leidis Olev Sau 22-aastasena tööd Riikliku Akadeemilise Meeskoori lauljana (1951-1961), oli 1961-1971 teooria- ja koorijuhtimise õpetaja Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Muusikakeskkoolis ning muusikateoreetiliste ainete õppejõud konservatooriumis aastatel 1971-1986. Teooria loengud, eriti polüfoonia alal mõjutasid ka tema enda heliloomingut nii nimetatud range polüfoonia suunas.

Olev Sau on loonud peamiselt koorilaule (üle 300), kõikidele kooriliikidele. Mitmed neist on kõlanud ka üldlaulupidudel ("Kodu rajamas", "Kuue koon endale koduse", "Et teaksin", "Leelo leidmine", "Jaanituli", "Päiksemaa lapsed", puhkpilliorkestripala "Pidupäev") ning helilooja enda juhatatud ja teistegi kooride repertuaaris. Oma laulude eest on Olev Sau pälvinud mitmeid preemiaid.

Eesti Muusika Infokeskus iseloomustab Sau loomelaadi lühidalt niiviisi:karge lüüriline stiil, milles kohtab eesti rahvamuusikat kui materjali ja inspiratsiooniallikat, modaal- ja tonaalharmooniat, modernistlikku vabatonaalsust, stilisatsioonielemente.

Viimastel aegadel on Sau ilmestanud eesti muusikalugu hoopis omalaadse ning ilmeka ja õnnestunud harrastusega, ta on avaldanud oma luulekogusid, mis sisaldavad eesti muusikute portreid ("Ei saa mitte vaiki olla" I-VI, 2005–2008).

Toimetaja: Tiiu Laks



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: